Thessaloniki. Puhkusereisid 2024

Thessaloniki – päikese, mere, ajaloo, tudeerimise, ja muidugi, tormilise ööelu ja igale maitsele meelelahutuste linn igal kellaajal ja igal nädalapäeval!

Kaunis arhitektuur ja sinine meri, Valge torn ja antiiksed monumendid, varabütsantsiaegsed kirikud ja kaasaegsed majad ümbritsetuna kordumatust ilust ja ligimeelitava naudingute atmosfäärist – kõik see ootab teid Thessalonikises, Kreeka põhjapoolses pealinnas.

Ööelu on üsna mitmekesine. Suurepärase köögi ja laia joogivalikuga, laitmatu teeninduse ja soodsate hindadega on kogu Euroopas kuulsad restoranid, tavernad, ööklubid, buzukid, baarid ja kohvikud, mis töötavad viimase külastaja lahkumiseni erinevates linnaosades ja, muidugi, turistide seas kõige populaarsemas kohas, kesklinnas.

Aristothelese plats

Pakutuge energiast pärast tassikest frappet Aristothelese plasi kuulsaimates kohvikutes, mis on väljaütlemata jaotataud kaheks pooleks «armunud paaridele» ja «suhetest vabadele». Need kohvikud on paljude linnaelanike poolt armastatud. Aristotelese tänaval ja alleedel võite te leida traditsioonilisi tavernasid ja suurepäraseid restorane, kus maitsete imelise kreeka köögi roogasid.

Linna kaldapealne

Peale jalutuskäike mööda poode või kõhtutäitvat lõunat, päeva lõppedes, võib minna alla linna Kaldapealsele (Leoforos Nikise avenüü).kõigest paar minutit ja teie jalge ees on Termiline Laht, romantiline päikeseloojang ja õhtuse linna ilu tulede meres. Leoforos Nikist mööda asuvad kümned kohvikud, glamuursed baarid ja restoranid, alustades Valgest tornist kuni linna sadamani välja. Need kohad sobivad ideaalselt meeldivaks ajaveetmiseks igal kellaajal: siin saate te juua oma hommikust kohvi, lõõgastuda lõuna ajal, nautides maitsvat kööki, puhata klaasikese veini taga peale ostlemist ja ekskursioonilisi avastusi või siis teha algust oma lõbusa ööga, tellides esimest kokteili. Kõik kohvikud, baarid ja restoranid töötavad ka peale südaööd. Peale suurepärase teeninduse ja pakkumiste mitmekesisuse, annate kindlasti hea hinnangu veetlevatele vaadetele, linnasümboli Valge torni lähedusele, merele, unustamatule loojangule või romantilisele päikesetõusule.

Laladika

Olles Thessalonikises tuleks kindlasti külastada Laladikat – ajaloolist linnaosa asukohaga sadama vastas. Linna ööelus mängib see linnaosa tähtsat rolli, siia on koondunud baarid, buzukid, ööklubid, tavernad ja diskoteegid. Seejuures peetakse Laladikat üheks Thessaloniki veetlevamaks linnaosaks. Selle arhitektuuriline kuju on säilinud eelmisest sajandist ja kujutab endast mitme stiili segu. Kunagi asusid siin sadamalaod ja bordellid, kuid tänaseks on Laladika tulvil stiilsetest kohvikutes, moodsatest baaridest, kallitest restoranidest, eelarvekohastest tavernadeks, samuti ööklubidest muusikaga igale maitsele. See linnaosa – rõõmsa meeleolu, meelelahutuste ja suurepärase ajaveetmise kehastumine ööd ja päevad läbi!

Valauritu Siggru-Vilara

Veidi ülevalpool Laladikist asub Valauritu tänava sellega külgnevate tänavate Siggru ja Vilaraga – keeva ööelu meeliköitev kolmnurk. Just siin võib «täiega» puhata ning valida enim sobiv asutus unustamatuks noortepeoks: jazz-, rock- ja mainstream-baarid, kohvikud ja tavernad.

Thessaloniki teised linnaosad

Peale kaldapealse, Valauritu tänava ja Laladika linnaosa, leiate te palju huvitavaid meelilahutavaid kohti praktiliselt kõigis Thessaloniki linnaosades ja kesklinnas. Öösel linn ei maga, selle süda tuksub kiiremini ööklubides ja diskoteekidel, mis töötavad viimase kliendi lahkumiseni. Ärge unustage külastmast kompleksit Milos, Vilka, Arettsu kaldapealset Calamaris (Thessaoniki kaldapealne linnaosa), Uut kaldapealset Megaro Muzikis kontserdisaali ees, baare Iktinu tänaval (Püha Sophia templi lähedal) ning mitmesuguseid asutusi ümbruskonnas -neile, kes eelistavad alternatiivsemaid meelelahutusi. Külasada kõiki Thessaloniki asutusi on lihtsalt võimatu, kuid kindlasti leiate oma mitmed lemmikud! Sukeldudes ööelu erilisse atmosfääri, tunnetate linna kordumatut energeetikat, tutvute Kreekaga seestpoolt, avastate midagi uut ning õpite tundma kreeka imelist kultuuri!

Thessaloniki – kaunis linn rikka ajalooga, mis ulatub sajandite kaugusesse. Bütsantsi ajastul oli see tähtis keskus, milletolleaegse õitseaja tõendeid  leidub linnas igal sammul. Siin on palju monumente ja arheoloogilisi paiku, mis kahtlemata pakuvad huvi. Jalutuskäik mööda linna lummab teid täielikult ja lubab teil avada enda jaoks selle varjatud küljed. Selle vaatamisväärsused ja eriline aura täidavad linnaseiklust meeldivate hetketega.

Aristothelese plats

Linnaga tutvumine algab just sellest. See on linna suurim plats ning on üks suursugusemaid kogu Kreekas. Asukohaks on linna Kaldapealne. Oma tänapäevast välimust omandas aastal 1917 peale suurt tulekahju, kui mahaoli põlenud pea kogu linn. Ehitatud prantsuse arhitektori E. Embrara projekti järgi. Ülevaltpoolt raamivad platsi kaks ilusamaid ja tähtsamaid linna hooneid: Olympion – koht, kus iga-aastaselt peetakse Thessaloniki linna filmifestivali, ja tema kaksik – vastasasuv hotell Electra Palace. Aristotelese skulptuur platsis ei ole tavaline austusavaldus suursugusele filosoofile. Arvatakse, et kui hoia kinni tema käe suurest sõrmest, täituvad kõik soovid. Turistide puudutustest, kes usuvad seda traditsiooni, on sõrm juba läikivaks poleeritud. Aristotelese platsil peetakse kõik tähtsad sündmused ja üritused linnas.

Iidne ehk Rooma Agora

See on väiksem nelinurkne plats kesklinnas – rooma turg, mis oli kunagi majanduslik, kaubanduslik, avalik ja halduskeskus kuni 5. sajandini. Kompleks oli ehitatud 20-hektarilisele platsile kahel tasandil. Siin asusid ühiskondlikud asutused, Odeoni konservatoorium, koht vaatemängudeks, arhiiv, saunad, kauplused ja suured galeriid, millest enam säilinud on galerii cryptoporticus. Muuseumis hoitakse Agora väljakaevamiste leide, mis kujutavad nii selle ajalugu , kui ka kogu linna ajalugu. Agorast allpool laius kuninglik tee – Egnatiuse tänav. Agorast lõunapool, kaguosas, asuvad 15 sajandi türgi saunad – Bey Hamam. Platsi teise pool, edelaosas asub imeline kirik Panagia Chalkeon (Jumalaema Chalkeon). Iidsest Agorast – ajaloolisest keskusest – algavad marsruudid linna kõikidesse ajaloolistesse kohtadesse. Esimene neist on jalutuskäik Ülemlinna.

Ano Poli (Ülemlinn)

Ülemlinn – üks vähestes Thessaloniki linnaosadest, mis on säilinud peale laastavat tulekahju aastal 1917. Asub põhja poole Püha Dimitriuse kirikust linna kõige kõrgemas punktis ning venib bütsantsi seinteni. Ülemlinn on asustatud juba hellenistlikust ajastust. Siin on linna jahedaim mikrokliima. Imetlusväärsest vaade, mis avaneb siit all asetsevale linnale ja kogu Termilisele lahele, matab hinge. Ülemlinna kompleksisse kuuluvad mõned linna tähtsamad monumendid: Eptapirgio (Seitse torni), Püha Davidi kirik, Vlatadoni klooster, Aladza Imaret, Peainglite kirik ja paljud teised. Siinsetel majadel on makedoonia jooned ja balkanimaade traditsioonid arhitektuuris. Ülemlinn sulandub suurepäraselt linnaosa ühtsesse stiili, ning kuigi see asub paari sammu kaugusel elavast ja lärmakast kesklinnast, säilib selles rahulik ja pingevabam elutempo. Külaskäik Thessalonikisse ei ole täiuslik, kui te pole jalutanud kitstel Ülemlinna tänavatel selle sümpaatsete väikeste tavernade ja nende peadpööritavate aroomidega, ja väikeste suveniiri- ja kingipoekestega.

Teine, mitte vähem huvitav linnaosa – Kamara linnaosa.

Galeriuse Kaar

Galeriuse Triumfikaar – üks linna iseloomulikemaid vaatamisväärsusi. Tuntud «Kamara» nime all. Kuulub Thessaloniki ajaloolise kesklinna kaguosa hoonete kompleksi hulka. Ehitatud aastal 305 rooma keisri Galeriuse poolt võidu auks pärslaste üle. Kaarest on säilinud kolm kolonni ja osa ülemisest müüritisest. Kaks põhilist kolonni on kaetud marmorist bareljeefidega, mis kujutavad lahingustseene. Kunagi viia Kaare alt läbi kuulus tee Egnatia Odos, mis viis Rooma. Te lihtsalt ei saa linnast minema sõita tegemata Kaare all pilti. Kui aga jääte siia mitmeks päevaks, siis kindla peale märkate kohalike inimeste seas kommet leppida kokku kohtumine Kamara lähedal.

Rotonda

See ehitis kuulub hoonete kompleksisse, mis on ehitatud Galeriuse poolt (Galeriuse Kaar, palee ja Oktagono). Rotonda on ehitatud ligi 300 aastal keisri poolt kui panteon ja mausoleum iseendale. Bütsantsi keisri Suure Theodori valitsemisajal oli ümber ehitatud kristlikuks kirikuks, türgi valitsemise ajal mošeeks. See ehitis, diameetriga 24 meetrit, on ümara kujuga ja 8 suure ristkülikukujulise niššiga seespool. Tänapäeval töötab muuseumina. Peale kunstiteoste ja kaasaegsete näituste, saavad külastajad vaadelda säilinud mosaiike ja mõningaid haruldasi 4 sajandi freskasid. Ärge laske käest võimalus nende nautimiseks.

Navarinu plats

Laskudes Kamara juurest alla Tsimiski tänava juurde, näete te väljakaevamisi. See on Navarinu plats. Selle lähedal paistavad Galeriuse palee ja hipodroomi varemed, millest on säilinud mõned fragmendid. Peale muljete, mida tekivad teil põnevast jalutuskäigust, saate tunda ebatavalis naudingut, kui proovine pannkooke (krepes) erisuguste täidistega teie valikul, mida valmistatakse siinsamas, teie silme all, Navarinu platsi kuulsates pannkoogimajades.

Valge torn

See n linna kuulus hoone, linna sümbol. Ehitatud 15 sajandil ühena linnuste tornidest. Türgi valitsemisajal kasutati vanglana ning seetõttu on saanud nimeks «Punane»(verine) torn. Peale vabastamist türgi võimu alt, värviti linnus valget värvi, et see ei meenutaks enam siin valatud verd. Sellest ajast peale saigi nimetus «Valge torn». Tänaseks on see muuseum, kus on väljas pidev näitus pühendusega linna kultuurile ja ajaloole

Torn pole alati olnud isoleeritud nii, nagu ta seda on tänapäeval, vaid oli osa linnamüüridest, mis kaitsesid linna ida poolt. Müür, millest on säilinud vaid varemed, sai alguse Ülalinnast ja lõppes Valge torni ja sellega ühenduses olevate seintega, mis kaitsesid linna mere poolt. Müür oli lammutatud aastal 1867.

Thessalonikit nimetatakse muuseumiks lageda taeva all. Linna peetakse tähtsuselt ja bütsantsiaegsete kirikute ja monumentide poolest teiseks peale Konstantinoopoli (Istambuli).

Imettegeva Jumalaema kirik

Asub Kamara lähedal. Ehitatud 5. sajandil. See on linna ainus kirik, mis on basiilikakujuline. Marmorist kolonnide ääred on kaunistatud dekoratiivsete lehtedega, mis loob kontrasti kuldse risti mosaiikkujutitega, dekoratiivsete lillemustrite ja viinamarjaväätidega koos lindude kujutistega. Hästi on säilinud 13. sajandi  freskad, mis kujutavad 40 märtrit. Mõned neist olid hävitatud 15. sajandil, türgi valitsusaegadel, mil kirik oli muudetud templiks.

Agios Dimitrius

Agios Dimitrius – suurim ja kuulsaim kirik Kreekas, üks selle tähtsaimaid bütsantsiaegseid monumente. On 5-tahulise basiilikakujuline. Asub kesklinnas, Romma Agorast ülalpool.  Kirikut kaunistavad imelised mosaiigid. Legendi kohaselt on see ehitatud kunagiste rooma saunade asukohale, kus suri piinarikka surma Dimitrius – rooma armee ohvitser, ristiusu vastuvõtnud kuulsa pere poeg. Siinkohal, peale tema surma, ilmus rahutoov allikas. Sellele omistatakse mitmeid ravivaid omadusi. Kiriku ajaloo tähtsaks daatumiks peetakse 1978 aastat, kui Püha Dimitriuse säilmed olid tagastatud Püha Lavrentiuse kloostrist Kampo linnast (Itaaliast) ning on sellest ajast peale säilimas kirikus hõbedast urnis. Saate imetleda mõningaid säilinud mosaiikidest ja freskadest, mis kujutavad Justinianust, Katakuzinos VI-t,  Thessaloniki linna peapiiskop Gregorius Palamast. Kiriku keldris, kus nüüdseks asub muuseum, on välja pandud erinevad skulptuurid ja muud esemed, mis kuuluvad kiriku omandi hulka.

Püha Sofia katedraal

Püha Sofia Katedraal on ehitatud 8. sajandil hiiglasliku varakristliku basiilika kohale, mis oli hävitatud maavärina poolt aastal 620. Katedraal on kuulsa Konstantinoopoli Agia Sofia täpne koopia. Bütsantsi ajastul oli Püha Sofia linna peakatedraal. Kirik oli ehitatud kunagiste rooma saunade asukohale. Selle interjöör on kaunistatud imeliste mosaiikide ja freskadega varabütsantsiaegsest ajastust. Erilist huvi äratab Kristuse Ülestõusmist kujutav mosaiik. Kiriku kuplit kaunistavad mosaiigid, mis olid kokku pandud veel pildirüüste ajastul. Peale nende saab imetleda ka 11. sajandi freskasid ja skulptuurilist dekoori, mis kaunistab kolonne. Kirik, nagu peaaegu kõik linna kirikud, tegutseb siiani.

Arheoloogia muuseum

Muuseumi ekspositsiooni hulka kuuluvad Neoliitikumi, raudaja, arhailise, klassikalise ning rooma ajastu leiud. Siin võib näha  Makedoonia regioonist ja selle naabruskonnast pärinevaid kullast ehteid ning iidseid relvi. Spetsiaalselt eraldatud muuseumi tiivast saab näha ainulaadseid leide Makedoonia Philippi hauast, mis oli Verginas avastatud aastal 1977 kuulsa kreeka arheoloogi M. Andronikose poolt. Thessaloniki arheoloogiline muuseum on üks parimaid sellelaadseid muuseume kogu maailmas.

Bütsantsiaegse kultuuri muuseum

Muuseumi püsinäitus kaasab eksponaate, mis kujutavad erisuguseid bütsantsiaegse kunsti liike Bütsantsi keisririigi õitseajast selle langemiseni aastal 1453. Antud eksponaadid pole kõigest kunstiteosed, vaid ka tõendid rahvakultuurist, kes on selle loonud, ning ühiskonnast, kes seda kasutas. Muuseumis korraldatakse perioodiliselt ajutisi näitusi teiste maailma muuseumite eksponaatidest, millel on pistmist bütsantsiaegse kunsti ja kultuuriga.

Kaasaegse kunsti muuseum

Oli loodud aastal 1997.  Peale Georgis Kostakise kollektsiooni soetamist koos kuulsate vene avangardistlike teostega, algas muuseumi ajaloos uus etapp. Asub hoones Moni Lazariston. Siin korraldatavad regulaarsed näitused ning selle üldekspositsioon muudavad selle üheks maailma huvitavaimaks kaasaegse kunsti muuseumiks.

Mitmesuguste linna muuseumide seas pakuvad huvi ka Filmikunsti muuseum, mis asub linnasadamas, Atatürki (kaasaegse Türgi riigi asutaja, kes sündis Thessalonikises)  muuseum, ning paljud teised.

Bütsantsiaegne Thessaloniki – seiklus suursuguse linna ajalukku

Kreeka saarte ja maismaa e.m.a.-aegsel territooriumil on säilinud Bütsantsi keisririigi varandus:

Väljakaevamise käigus avastati üle 300 bütsantsiaegse monumendi, mis on Thessalonikises – Kreeka põhjapoolses pealinnas asuvatest monumentidest suurima tähtsusega.
Thessaloniki mängis suurt rolli bütsantsi ajastu ajaloolistes sündmustes. Võimsad seinamüürid aitasid linnal vastu panna mitmekordsetele  barbarite ordude vallutuskatsetele, langedes nende rünnakute ajal vaid 4 korda  1000 aasta jooksul.

Bütsantsi ajastul Thessaloniki linn osutas halduskeskusena mitmesuguseid teenuseid. Peale selle, asusid siin sõjaüksused ja metropoli residents, mida juhatasid kaksteist piiskopit. Linna sadama kaudu levisid kaubad kõigisse Bakanimaadesse. Tuleb märkida, et Thessaloniki on Balkani poolsaare suurim sadamalinn.

 Ka see pole veel kõik. See suursugune linn on seotud samavõrd suursuguste tol ajal elanud inimeste nimedega nagu seda on Ioann, Tessaloonika peapiiskop (VII saj.); Matemaatik Leo – bütsantsiaegne matemaatik ja mehhaanik (IX saj.); publitsist Tessaloonika Eustathius(XII saj.) ja Palame Gregorius – Tessaloonika peapiiskop, kristlik müstik, bütsantsiaegne teoloog ja filosoof (XIV saj.), samuti valgustaja Tessaloonika Simeon (XV saj.) ning paljud teised.  Siit algas võrdsete apostlite vendade Cyrili ja Methodiuse, Thessaloniki poegade,  misjonitegevus slaavi rahvaste ristitusustamiseks. Alates Lähis-Bütsantsi ajastust ning edaspidigi on märgatav Thessaloniki intensiivne vaimulik areng, mis meenutab konstantinoopolikku, mis mõjutas isegi Püha Athose Mäge. Vaatamata religioossetele konfliktidele, samuti kodusõdadele ja sotsiaalsetele rahutustele, mis leidsid aset XIV sajandil, toimus Thessalonikises sel perioodil tähelepanuväärseim õitseaeg, eriti arhitektuuris, ikonograafias ja mosaiigis. Peale XIV sajandi rahutut perioodi ning lühikest aega kestva veneetsia valitsemist (1423-1430), linn, mis oli sunniviisiliselt liidetud Murat II (1430) keisririigiga, astus oma ajaloo uude ajastusse.

Thessaloniki linnal on imestamisväärne ajalugu, mis erineb teistest katkematu stabiilse arenguga isegi selle raskeimatel perioodidel.

Linn oli asustatud aastal 315 e.ma. Kassandri poolt, kes andis sellele nime oma abikaasa auks – Tessalooni makedoonia troonprintsessi auks, kes oli Aleksander Suure poolõde. IV sajandist kuni aastani 1430, kui linn kannatas osmanite rünnaku all, peeti Thessalonikit Bütsantsi keisririigi tähtsuselt teiseks ning Konstantinoopoliga «koosvalitsevaks» linnaks, mis toetas Konstantinoopoli poliitikat keisririigi euroopa osas – Balkanimaades, saades püha kunsti ja maalikunsti keskuseks.

Teadlaste arvates, on Thessaloniki ainus bütsantsi linn Euroopas, ning, võimalik, et ka kogu maailmas, mis on tänaseni säilinud. See on tõeline muuseumlinn lageda taeva all, ainulaadsete bütsantsiaegsete monumentidega – varabütsantsiaegsetest kuni postbütsantsiaegseteni.

Peale selle, meie päevil, metroo liinide ehitamise käigus ajaloolises linnaosas leitakse iga päev uusi bütsantsi ajastu artefakte. Üks suurimaid leide on niinimetatud Keskmine tänav (Mesis odo), mis oli avastatud Venizelu jaamas ning kujutab endast rooma tee ala pikkusega 70 meetrit, mis on kokku pandud marmorist plaatidest antiikajal kulgenud tee peale. Kreeka põhjapoolse pealinna bütsantsiaegsed monumendid, mis on säilinud tänapäevani, on bütsantsi kultuuri ja kunsti eredateks näideteks. Just seetõttu aastal 1988 kaasa UNESCO Thessaloniki varakristlikud ja bütsantsiaegsed monumendid maailmapärandi nimekirja kui suurepärased näited arhitektuurist ja monumentaalsest kunstist.

Külastades Kreekas veedetava puhkuse ajal Thessalonikit, saate näha ning imetleda imeilusaid bütsantsi templeid, samuti seinamüüre ja palju teisi selle ajastu vaatamisväärsusi.

Püha Dimitriuse -Thessaloniki Taevase kaitsja tempel

Püha Dimitriuse tempel on koos Valge torniga linna visiitkaardiks.

Selle praeguse asukohal, Rooma keisririigi aegadel asus suur avalike saunade kompleks (rooma termid), kus, uskumuste kohaselt, oli Püha Dimitrius vangi pandud ning võttis vastu märtrisurma.

Püha Dimitriuse basiilika (Agiu Dimitriu) esimene V sajandil ehitatud tempel, mis põles maha 620. aastal toimunud maavärina käigus, kuid oli umbes samasuguseks kiirelt taastatud.  Aastal 1493 muutsid türklased templi mošeeks, lastes seejuures kristlastel kummardada oma armastatud Pühakut alas, mis asus templi loodeosas. Peale linna vabanemist osmanite võimu alt, oli kirik tagastatud kristlastele.

Tempel kannatas suurte vigastuste all katastroofilise põlengu ajal aastal 1917, mis kahjustas linna suuremat osa. Sellega seoses on meie päevini säilinud kõigest 9 mosaiikkompositsiooni V-IX sajanditest, mille iseloomulikuks jooneks on see et koos Püha Dimitriusega, kes on Venemaal tuntud kui Thessalooni Dimitri, kujutavad need Thessaloniki linnaelanikke ja ametnikke, kes panusasid kannatanud templi taastamisse.

On märkimisväärne, et templi seinte vahel asub veneetsia kaubitseha Lukas Spanduni hauakamber, kes oli siia maetud aastal 1481 tänulike Thessaloniki linnaelanike poolt selle eest, et mitmekümne aasta jooksul oli ta maksnud lunaraha osmani valitsejatele, et vältida Püha Dimitriuse templi muutmist mošeeks. Hauakamber on ehitatud marmorist, mis kujutab endast itaalia renessansi näidist. Püha Dimitriuse templi all on meie päevini säilinud osa rooma termidest, mis tänapäeval kannavad nime Krüpt – koht, kus pühak oli surma mõistetud.

Kogu bütsantsi ajastu jooksul igas oktoobrikuus peeti Püha Dimitriuse auks suurt religioosset pidustust – Dimitria, mille käigus tulid templi juurde tuhanded palverändurid igast Euroopa nurgast.

Tänapäeval jätkatakse seda traditsiooni, seejuures 25. oktoobril. Thessalooni Dimitriuse mälestamispäeval, tähistab kogu linn oma taevapühaku ja kaitsja päeva. Pidustused toimuvad mitte ainult arvukate usklike ja palverändurite kohalviibimisel, vaid ka kohustuslikus korras Kreeka presidendi või peaministri juuresolekul.

Peale selle, lõpeb sel päeval Dimitria festival, mis on pühendatud armastatud pühakule ning vana-kreeka viljakuse ja maaharimise jumalannale Dimitriale (Dimitriale), kuna see langeb kokku viljasaagi koristamise ajaga.

Rotonda (Püha Georgiuse tempel) – Galeriuse triumfikaar

Umbes aastal 300 e.m.a. Cesar Galerius algatas Thessalonikises suuremahulist ehitust, 150.000 m² paleekompleksi püstitamisega, mille hulka kuulus Rotonda triumfikaar, hipodroom ja muud hooned. Neist ehitistest on tänapäevani säilinud üksnes Rotonda ja kaare osa. Palee asukohal olid läbi viidud kaevandused, osa millest võib näha kaasaegsel Navarinu platsil. Kabiridele või Zeusile. Igal juhul, hoone ümar kuju, mis annab monumendile Rotonda nime, on kreeka kultuuri jaoks ainulaadne ning seostub Rooma Panteoniga.

Rotonda on ehitatud tellistest ja on ligi 30 meetri kõrgune.

Varakristliku perioodi ajal oli hoone muudetud kristlikuks kirikuks, mis oli pühendatud peainglitele (Taeva Pühadele Ihuta Jõududele). Samal perioodil oli tempel kaunistatud imeliste mosaiikidega, mida peetakse osaks Idamaade vanimateks seinte mosaiikideks. Kahjuks pole enamus neist säilinud nagu ka marmor, millega olid kaetud seinad.

Aastast 1523 kuni 1590, oli Rotonda Thessaloniki linna metropoolne tempel. Siis oligi see muudetud mošeeks, millele lisati lääne poolt  minarett ja hoone eesosale portikus.

Nimetus Agios Georgius (Püha Georgius) oli Rotondale omistatud lähedalasuva väikse kiriku järgi, kuhu olid viidud Rotonda pühad anumad selle muundamisel mošeeks.

Rotonda ees, Egnatiuse tänaval – kunagisel iidsel magistralil ja kaasaegse Thessaloniki linna kesktänaval – on püstitatud kuulus Galeriuse Triumfikaar või nagu seda nimetavad Thessaloniki linnaelanikud – Kamara, mis on kreeka keelest tõlgituna «kaar». Oma originaalkujuna kujutas kaar endast nelja tsentraalset masiivset posti ja nelja külgmist, mis asetsesid ruudukujuliselt ning olid kaetud kupliga. Tänapäevani on säilinud üksnes fragment kolme postiga Kaare lääneosast koos nendel olevate kunstipäraselt sooritatud bareljeefidega, mis peegeldasid detailselt Galeriuse rännakut Itta aastal 297.

Teised bütsantsiaegsed monumendid Thessalonikises

Teadaolevalt, Thessaloniki linnapiirid määrati bütsantsi ajastul kindlaks võimsate kaitsemüüridega (IV-V saj.), millest suurem osa on säilinud tänapäevani – ida-, lääne- ja põhjaosas, kus need lõpevad Akroopoli ülemlinna kandis Eptapirgio (Seitse torni) kaitsva linnusega. Jutt on ühest tähtsaimast Bütsantsi keisririigi kaitserajatisest, kuna Thessaloniki oli Bütsantsi tähtsuselt teine linn. Peale selle, linnatänavad, mis kulgevad paralleelselt merega – nagu seda on Egnatia ja Agiu Dimitriu, millel asub kuulus Thessaloniki kaitsja samanimeline tempel, samuti nendega külgnevad tänavad Venizelu, Ionos, Dragumi, Agia Sofia jt, kujutavad endast linna vanimaid tänavaid, mis kulgevad samades kohtades, kus rooma valitsemise aegadel. Seda tõendavad ka leiud, mis ilmuvad välja metroo ehitamise käigus: nagu tuleb välja, asetseb kaasaegse Thessaloniki all veel terve bütsantsi ajastu linn!

Väljakaevamiste jooksul, mida on läbi viidud viimastel aastatel, on samuti paika pandud sadama asukoht, mille oli ehitanud Konstantin Suur aastal 322 e.m.a., ning täpne hipodroomi asukoht. Leitud on templeid, veehoidlaid, terme, töökodasid, elumajasid, torne, surnuaedu ja kõike muud, mis loob linna struktuuri.

Vähem tuntud, kuid seejuures mitte vähem tähtsad, Thessaloniki linna monumendid Bütsantsi ajastust on kaks varakristlikku surnuaeda, mis asuvad linna idaosas, Ülikoolilinna (Panepistimupoli) sees ja ümber ning  linna lääneosas  (väljaspool kaitsemüüre – Neapoli regioonini välja). Erilist huvi äratavad freskad, mis kaunistavad enamust haudadest, mis dateeruvad III-VI saj.

Mis puudutab varakristilikku mosaiiki, siis peale kompositsioone, mis on säilinud Püha Demetriuse templis ja Rotondas, on tolle aja imelisi näiteid Imettegeva Panagia templis (V saj.), Agia Sofia templis (VIII saj.), samuti Moni Latomu kloostris (VI saj.).

Kõik bütsantsiaegsed Thessaloniki kirikud, peale imelise seinamaalingu, kujutavad endast bütsantsi arhitektuuri erksaid näidiseid. XI sajandil oli siin püstitatud elegantne tempel Panagia Halkeon, mis asus kunagiste vasetöökodade piirkonnas, millelt oligi saanud oma nime. Kirik on kuulus nii oma erilise tähelepanuväärse väljanägemise kui ka suurepäraste freskade poolest.

Enim tüüpilisemaid hilisbütsantsi ajastu arhitekruuri näidisteks on eelkõige Püha Jekaterina templel (XIII saj.), Püha Panteleimoni tempel (XIV saj.), Prohvet Eliase tempel (XIV saj.), koos Moni Vlatadoni templiga (Vlatadoni klooster, XIV saj.), ja bütsantsiaegsed termid.

Ei tohiks unustada, et Thessaloniki – see on kaasaegne linn rikka ajalooga, kust võib sooritada mitmesuguseid ühepäevaseid ekskursioone Pieriasse, Olümposele, Chalkidiki poolsaarele ja Pühale Athose Mäele, samuti Meteora kaljumägede kloostrite juurde, Kastoriasse jne. Peale selle, Thessaloniki assotsieerub viimasel ajal eduka ostlemisega (paljude hooaja ja hooajavaheliste soodusmüükidega) ning on suurepäraseks sihtpunktiks lühiajaliseks puhkuseks (vaba päeva reisid, city break).

Valides reisi Kreekasse, pöörduge riigi juhtuva reisikorraldaja poole - ettevõttesse «Mouzenidis Travel», mis pakub teile laia valiku programme ja marsruute täiuslikuks, muljeterikkaks puhkuseks!

Kohtumiseni Thessalonikises!