Saladuslik ja ainulaadne Athos
Püha Athose mägi asub Halkidiki kolmandal poolsaarel. Tänu imelistele vaadetele peetakse Athost Halkidiki poolsaartest kõige kaunimaks.
Athos on maailma ainus sõltumatu kloostririik, õigeusu vaimulik keskus aastast 1054, on iseseisev aastas 885, mil bütsantsi keiser Basil I kuulutas antud regiooni munkade ja erakute riigiks. Esimene klooster oli asustatud aastal 963. Sajandid hiljem võeti vastu otsus, mille kohaselt oli sissepääs Athosele keelatud naistele, lastele ja isegi naissoost loomadele. See keeld kehtib siiamaani, kusjuures sellest üleastumine on karistatav kuni kaheaastase vangistusega. Sajanditepikkune eraldatus ja truudus õigeusule on kinkinud Athosele ainulaadselt müütilise atmosfääri.
Õitseajal, XV sajandil, tegutses Athosel 40 kloostrit, kus elas üle 40 000 munga. Tänaseks on kloostrite arv vähenenud 20ni ning munkasid on Athosel ligi 1700. Ümbritsetuna kiriklike varakambrite püsivate rikkustega, harvade ikoonide ja raamatukogudega, mis on täis hinnalikke käsikirju, elavad nad üsna lihtsalt, vastavalt askeesi rangetele nõuetele, igapäevasele palvetamisele ja tööle. Mehi, kes soovivad külastada Athose mäge, lastakse sinna ainult selleks mõeldud loaga. Ülejäänud võivad suunduda seiklusreisile Ouranoupoli (Taevalinn), kust väljuvad kruiisilaevad reisiks ümber võrratu poolsaare. Athose poolsaarel kloostririigi vahetus läheduses asub hulgaliselt hubaseid hotelle, mis garanteerivad kvaliteetset teenindust ja mugavat majutust.
«Saagu see koht sinu pärandiks ja sinu aiaks ja paradiisiks ja päästekaiks päästmist soovijatele!»
Athos on Halkidiki kolmas «jalake», poolsaare kõige põhjapoolsem osa. Selle pikkuseks on 60 km ning laiuseks 1 kuni 19 km. Poolsaare pindala on 335 ruutkilomeetrit. Athos, nagu ka teised kaks Halkidiki «sõrme», on mägine poolsaar, mille reljeef muutub järjest kõrgemaks kagu suunas, minnes üle mäeahelikuks. Selle tipp-punktiks on Athose mägi – marmorist püramiid kõrgusega 2033 meetrit. Halkidiki üldosaga ühendub saar läbi Xerxese maakitsuse – 2 km pikkune kitsas maismaa riba, mis on tuntud juba pärsia sõjaaegadest. Lõunaosas peseb poolsaare kaldaid Singitikose laht, põhjaosas Ierisso laht. Mitme kilomeetri kaugusel poolsaarest asub Egeuse mere kõige suurem süvend, mille sügavus ulatub 1070 meetrini. Poolsaar piirneb üle 20 neemega, millest kõige lõunapoolsem on Nimfeoni neem ja põhjapoolseim Akratose neem. Erinevalt Sithoniast pole siin nii palju abajaid. Tähtsaimaks neist peetakse Daphne abajat.
Athos – Halkidiki kõige saladuslikum ja eksootilisem poolsaar – siin, juba üle 1000 aasta eksisteerib kloostririik. Püha mäe Daphne sadam võtab vastu väiksemad laevad, mis toovad kloostririigile kohale laste. Siin asub toll, postimaja ja riigi politseijaoskond. Administratiivkeskuseks peetakse Karia linna (Carey). Autosõidutee ühendab seda sadamaga. Sõiduteed pole saarel olnud pikalt. Need on ehitatud 20. sajandi 80-ndates aastates. Teed ühendavad poolsaare erinevaid otsi ning on kasutusel peamiselt lasti transportimiseks.Poolsaare suurim linn on Uranopolis, mis asub poolsaare avaliku osa ja kloostririigi piiril.
Ajalugu
Athose, nagu kak kogu Halkidiki poolsaare ajalugu, on tihedalt seotud Vana-Kreeka müütidega. Algselt nimetati seda Akti ehk kalju. Üks müütidest räägib, et titaan nimega Athos viskas ühe heitluse ajal Traakiast Posseidoni suunas hiiglasliku kalju, kuid viskas mööda ning kalju kukkus merre. Nii tekkis mägi, mis sai nimeks Athos, mis seejärel kandus üle ka kogu poolsaarele.
Teise legendi kohaselt armus jumal Apollon Daphnesse, Arkaadia kuninga tütresse. Daphne, selleks, et säilitada enda vooruse ja süütuse, leidis peavarju Athose peasadamast, mis kannabki nüüd tema nime. See müüt tunnistab asjaolu, et iidsetest aegadest pöörati siin tähelepanu ihaga võtlemisele.
Esimesed inimesed asusid siia, nagu ka ülejäänud Halkidiki poolsaarele, elama küllaltki ammu. Seejärel tulid siia traaklased, kellega hiljem, 5 sajandil e.m.a., liitusid Chalkidiki põliselanikud. Nende peamiseks tegevusalaks olid põllumajandus, karjakasvatus ja kalandus.
Ajaloos mainitakse Athost esmakordselt seoses pärsia sõdadega, kui pärslased üritasid aastal 493 e.m.a. vallutada Kreeka. Mööndudes laevaga Athose saarest, sattusid pärsia sõdalased tormi kätte ning neid tabas laevahukk. Sel põhjusel ebaõnnestus katse Kreeka vallutamiseks. Kümned aastad hiljem käskis Xerxes, kes soovis ära hoida järjekordset laevahukku, kaevata kanal poolsaare maakitsusesse, mis ühendub poolsaart Halkidiki üldosaga, et ei peaks minema ümber poolsaare.
Kaevetöö jäi siiski lõpetamata hiiglasliku töömahu ja hinnakulu tõttu. IV sajandil e.m.a. sattus Athos ja selle linnad Makedoonia kuninga Philipp II võimu alla ning said osaks tema kuningriigist. Legendi sõnul arhitekt Dinokrates pakkus sel perioodil tema pojale, Aleksander Suurele, et valmistab mäest ja kogu saarest hiiglaslikku skulptuuri, mis kujutab tihedalt asustatud linna hoidvat Aleksandrit. Aleksandrile meeldis see idee, kuid ta loobus selle teostamisest, põhjendades seda arvamusega, et poolsaar tuleb rahule jätta.
Halkidiki pehme kliima, Athose looduslik ilu ja selle eriline reljeef võimaldasid üksildast elu. Seetõttu mungad ja erakud asusid peale kristluse tunnistamist siia hea meelega elama. Kristlaste legend räägib, et aastal 49 sattus poolsaare kohta, kus praegusel ajal asub Iveri klooster, meretormis kannatanud laev, millega reisisid Jumalaema ja teoloog Ioann suunaga Jeerusaalemma.
Neitsi Maarja oli poolsaare ilust niivõrd lummatud, et palus Jumalat soovides saada poolsaar endale pärandiks. Vastuseks kuulis ta sõnu: „Saagu see koht sinu pärandiks ja sinu aiaks ja paradiisiks ja päästekaiks päästmist soovijatele!“. Bütsantsi keisririigi õitseajal algas ka Athose kloostrielu.
Makedoonia Keiser Basil tõendab munkade õigust elada poolsaarel, mis oli neile annetatud juba keiser Pogonate Konstantini poolt. Need privileegid olid Püha Athoselt ära võetud pea poolteist sajandit hiljem pärast Bütsantsi langust.17-18 sajandil sai Athosest Kreeka hariduse, teaduste ja raamatutrüki keskus. Siin asus oma akadeemia ja trükikoda. Siiski 18. sajandi lõpus, Balkanimaade sõjaajal, jõudis Athose munkade jaoks kätte langusperiood. Alles peale rahulepingu sõlmimist Venemaa ja Türgi vahel aastal 1829 Adrianopolis, said Athose kloostrid tagasi oma õigused.
Püha Athose mägi tänapäeval – unikaalne iseseisev kloostririik, kus valitsevad omad administratiivsed organid ning millel kehtib oma Pühakiri, mis eksisteerib juba aastast 972. Selle sätetel põhineb riigi omavalitsuse tänapäevane režiim. Kreeka võim Athose üle oli kinnitatud alles 192. aastal Lausanne rahulepinguga. Püha Athos on kuulutatud UNESCO maailma kultuuripärandi objektiks.
Athose poolsaare suurim linn on Uranopolis, mis on viimane avaliku elu linn enne Püha Athost. Oma nime on see saanud linnast, mida 315 aastal e.m.a. oli iidse Sani linna varemetele üles ehitanud Aleksander, Kassandri vend. Selles linnas vermitud säilinud müntidel on kirjas
«Uranis poleos» – «taevalinn», teistel on kujutatud istuv jumalanna Aphrodite Ourania ning 8 kiirega päike teisel pool. Peale Väike-Aasia katastroofi asusid siia elama Marmara saarte pagulased. Aastal 1926 hakati ehitama asula esimesi maju ning aastal 1960 sai linn kindla nimetuse Uranopolis. Kaasajal peetakse linna Halkidiki põhjaosa üheks tähtsaimaks kuurordiks. Siin on hulgaliselt restorane ja taverne, kus pakutakse maitsvat toitu, hotelle, klubisid, baare, rahvuskäsitöö poode, kus müüakse kuulsaid vaipu bütsantsi mustriga ning kitsevillast käsitsikootud vaipu. Saab soetada ikoone, mis on maalitud bütsantsi tehnikas, käsitööna valminud ehteid, milleks kasutatakse loomulikke materjale. Need, kes eelistavad tervislikku toitumist, saavad soetada bioloogiliselt puhtaid tooteid: oliiviõli, mett, veini, vürtse, erisuguseid taimeteesid. Kohalikes tavernades pakutakse teile värsket kala, mis püütakse kohalikest lahtedest.
Linnasadamast väljuvad suvekuudel pidevalt väikesed ekskursioonilaevad reisisuunaga Athose ranniku põhjaossa. Ekskursioonide kestel on võimalik näha kloostreid, mis asuvad sellel poolel, nautida puhast merd ja jalutada vastasasuvatel Drenia saartel. Neile, kes armastavad loodust, on loodud palju matkaradu, mis läbivad mändide ja oliivipuudest ümbritsetud nõlvasid.On võimalus külastada Serviko piirkonda poolsaare põhjaosas ning Zigose kloostrit, mis asub kõigest 2 km kaugusel linnakesest.
Zigose klooster on üks esimesi X sajandil poolsarele ehitatud kloostreid . Siin elas peaaegu aasta aega Athose Athanasius, kes asustas Püha Athosele Suure Lavra. Klooster on veel väljakaevamiste staadiumis, mille jooksul on välja tulnud tähtsaid leide. Sellel kloostril on ka eriline omadus: kuigi see kuulub samuti Püha Athose hulka, võivad seda külastada ka naised.
XIV sajandi alguses oli linna edelaosas Vatopedi kloostri poolt püstitatud Bütsantsi torn mille ülesandeks oli kaitsta küla, kus asus selle talu. See on kõige suurem ning paremini säilinud linnus Chalkidikil. Ühes selle tiibadest on välja pandud bütsantsi ikoonid ja esemed. Esmakordselt mainitakse linnust aastal 1344, kuigi leiud viitavad, et torn on tunduvalt vanem. Allub Vatopedi kloostri juhtimisele.
Vana Stageira
See on Androse saare immigrantide endine koloonia Halkidikil – suursuguse Vana-Kreeka filosoofi Aristotelese kodumaa, kes koos oma õpetaja Platoniga esindavad kogu Vana Maailma filosoofilise mõtlemise valgust. Asub umbes 500 meetrit tänapäeva Olympiada külast, väikesel mägisel Liotopi saarel. Legendi kohaselt tõid Sagira elanikud siia üle oma suursuguse kaasmaalase säilmed ning matsid maha. Tänapäeva linna elanikud püstitasid tema auks monumendi ning pühendasid talle suure tähtpäeva «Aristotelia». Makedoonia Aleksander, kelle õpetajaks oli Aristoteles, ütles tihti, et oma elu võlgneb ta oma isale, kuid elu väärtusi õpetajale, kes talle neid näitas.
Karea
Selles väikelinnas asub Püha Jumalaema Surmatunnistuse tempel. Uskumuste kohaselt oli see asustatud juba 335 aastal e.m.a. Bütsantsi keisri Konstantin Suure poolt. Templit on mitu korda lõhutud, kuid iga kord taastatud. Siin hoitakse imettegevat Jumalaema ikooni. On säilinud ka XIV sajandi freskod.
Athose kliima on subtroopiline (vahemereline), mida iseloomustab pehme, hulgaliste sademetega talv ning palav suvi. Kuusikud, tammikud ja kastanimetsad ning tihedad võsastikud katavad ülevalt Athose mäge ja suuremat poolsaare osa. Lund sajab harva ning see sulab peaaegu koheselt. Mäenõlvadelt voolab alla palju mägiallikaid, mis on ka joogivee allikateks.
Olympiada
Liivarand poolsaare kirdeosas, Strimonikose lahes. Kaetud höövelpuudega. Rannas olemas baar, kohvik, tavernad. Saab tegelda veespordialadega. Läheduses on rahvuslike käsitöötoodetega poed.
Develiki
Väikese Gomati kaluriküla rand. Väiksemates mereäärsetes tavernades saab maitsta kreeka köögi «specialitet». Develike lähedal asub pisike ja rahulik rand Kastri.
Hierisos
Avalik rand otse asula eel. On olemas rannabaar, tavernad, kauplused, kämpinguvõimalus.
Kakudya rand
Mõned meetrid asula keskkohast paistab välja seda ümbritsevate ebatavaliselt kaunite kaljukujude poolest.
Nea Roda
Väike liivarannik samanimelise hiiglasliku küla ees. Rannikul asuvad tavernad ja kohvikud. 4km kaugusel küla keskelt asub veel üks kirjeldamatu iluga rand.
Komitsa
See on ulatuslik ja lai liivarannik. On Euroopa Liidu poolt autasustatud «Helesinise lipuga». Olemas kämpinguvõimalus.
Tripiti
Asub 2 km kaugusel Nea Rodast. See liivarand ulatub 7 km pikkuseks Uranopolisini välja. On ujumiseks väga sobilik. Kogu ranna ulatuses asuvad hotellid oma organiseeritud rannaaladega, kus on võimalik tegeleda veespordialadega. Siit saareni Amuliani (2 meremiili) käivad väikesed praamikesed.
Ksiropotamos
Asub Tripiti lähedal. Väiksem liivarand, millelt avaneb vaade Amuliani saarekesele.
Uranupolis
Kogu linna mereranniku ulatuses asetsevad hotellikompleksid kohandatud randadega. Väikesest Bütsantsi torni majesteetliku eeskoja maalilisest sadamast väljuvad pidevalt laevad suunaga Drenia või Gayduronisya («eeslisaared»), mis asuvad vahetus läheduses. Kõige suuremal nendest asub avalik rand ja kohvik. Võimalus paadirendiks. Siis on teil võimalik, peale suure sadama, sattuda ka pisemate saarekeste väikestesse piltilusatesse abajastesse. Mida varem te hommikul teele asute, seda paremat abajat saate te imetleda.
Alikes
Saare kõige populaarsem rand. Kohandatud, on olemas kämpinguvõimalus
Ai Georgis
Liivarand, mis jääb teele Megalo Ammosesse. Rannas asub väike taverna.
Megali Ammos
Veel üks saare populaarseid randu türkiissinise vee ja liivarannikuga. Rannas asub taverna ja kämping.
