Puhkus Ateenas. Reisid Ateenasse

Akroopol

Akroopol on kreeka keelest tõlgituna – «ülemlinn». Selle vääriskiviks peetakse Parthenoni. See on linna sümbol, selle tähtsaim vaatamisväärsus. Seetõttu Ateena vaatamine saab alguse just siit.

V sajandi keskel e.m.a. oli Periklese algatusel Ateenas läbi viidud suurejooneline ehitus: kõrgusid kolm templit ning monumentaalväravad. Veidi hiljem lisandusid kaks teatrit – Dionise ja Herodes Atticuse.
Propüleejad – sissepääs Akroopoli. Need on marmorist pealt kinnised väravad viie läbikäiguga keskel, mis omavad mõlemad poolt väiksemaid kuuekollonnilisi saale ning külgmisi tiibportikuid. Vasakus tiivad paikneb Pinakoteek. Eri aegadel asusid Propüleejades peapiiskopi residents, seejärel ristisõdijate linnus, seejärel türklaste relvaladu. XVII sajandil Akroopoli piiramise ajal Türgiga sõdimise käigus said Propüleejad pihta kuulipilduja moonaga ning ehitis sai rängalt vigastada. Ehitis taastati XIX sajandil.

Parpheon – Ateena sümbol. Tempel oli ehitatud kuulsa skulptori ning arhitektuuri Pheidiase juhendamise all Ateena jumalanna Parphenose (Neitsi) auks. Tempel oli ümbritsetud 10-meetriliste dooria stiilis kolonnidega. Templi bobrikul on kujutatud stseenid kreeka müütidest ning erinevad süzeed Trooja sõjast. Loomaks ideaalset muljet vaatamisest, leidsid templi konstruktsioonides aset  «kuldsed sisselõiked». Templi sees asetses kuulus kullast ja elevandiluust Ateena skulptuur  Nike'ga paremas käes. Skulptuur osales iga-aastasel Panathenaici rongkäigul, mida saatsid loomade ohvrikstoomised, muusikalised ning atleetlikud võistlused. Sel päeval riietasid preestrid skulptuuri uutesse rõivadesse, mis valmisid linnade parimate riidemeistrite käe all. 

Lugude kohaselt, sel kohal, kus praegu kõrgub Erechteioni tempel, sattusid Posseidon ja Ateena vaidlusesse linna kaitsjaks saamise üle. Tempel sai oma nime müütilise ateena kuninga Erechteuse järgi. Erinevalt teistest templitest, mis olid ehitatud klassikalisel pereoodil, on Erechteion assümeetriline, seintesse on sisselõigatud aknad. Tempel on püstitatud eri tasanditel ning on seest jagatud kolmeks ruumiks. Portiku simssi lõunapoolses templi osas  ei hoia üleval mitte kolonnid, vaid 6 kariatüüti – need on tütarlaste skulptuurid, mis on väljaraiutud kolonnide moodi, ning mille originaalid asuvad praegu Akroopoli muuseumis. Templi sees leidsid aset müütiliste ateena kuningade Erechteuse ja Cecropsi , samuti ka Ateena ja Posseidoni pühamud.
Akroopoli muuseum oli ehitatud aastal 1878 mahutamaks Akroopoli kaevandamiste eksponaate. Erilist huvi äratab Ateena templi fassaadi osa, millel on kujutatud stseenid gigantomahhiast ning võidurõõmutsevad Ateena ja Zeus, kes võitsid selle sõja. Siin säilivad fragmendid Parpheoni ornamentidest, esikülje skulptuurid, mis kujutavad Herculese võitlust erisuguste mütoloogiliste olevustega, terveks jäänud fragmendid, mis kujutavad Panathenaici rongkäiku ning palju muudki.

Allpool, Akroopoli all oleval kaljul, asub Dionysose Teater. Ülevalt avaneb sellele eriti kaunis vaade.

Kena vaade Ateenale avaneb ka Areopaagi kaljult. Kuigi sellel ronimine pole kuigi kerge. Kivid, mis on miljonite külastajate jalataldade mõjul lihvitud, on küllaltki libedad. Sissepääs Akroopolile on tasuline. Pilet kehtib neli päeva. Sellega saab külastada Dionysose Teatrit, Rooma Agoorat, Zeusi templit, Adriani raamatukogu ning iidse Ateena surnuaeda – Keramikost.

Akroopoli uus muuseum

Sammudes üles Akroopolile pöörate te koheselt tähelepanu ülikaasaegsele ehitisele, mis asub sellest 300 meetri kaugusel, ning mis paistab silma ülejäänud vaate taustal. See on Akroopoli uus arheoloogia muuseum
Vana Akroopoli arheoloogia muuseum, mis oli ehitatud 1874 aastal, on ammu raisanud oma võimed demonstreerimaks enda eksponeerimise võimalusi. Eelmise sajandi 80-ndate aastate lõpus võttis Kreeka valitsus vastu otsuse uue muuseumi rajamiseks. Uue hoone arhitektideks said kuulus šveitsi arhitektor Bernard Tschumi ja kreeklane Michalis Fotiadis. Uue muuseumi ehitus sai alguse 2004 aasta novembris ning jõudis lõpule aastal 2009. Projekti täielikuks eelarveks kujunes 130 miljonit eurot. Uus Akropoli muuseumis on esitletud ligi 4000 eksponaati, mis hõlmavad 14 000 ruutmeetrit , mis on pea 10 korda suurem vana Akroopoli muuseumi alast (1450 ruutmeetrit). Muuseum on tõeliselt ainulaadne – see on ehitatud arheoloogiliste kaevanduste kohale, seetõttu põrandad esimesel korrusel on tehtud klaasist, et saaks vaadelda arheoloogilist kihti.

Muuseumi eksponaatide seast paistab eriti välja väike (34 x 35 cm) Parpheoni friisi fragment, millel on kujutatud jumalanna Artemise jalg ning riideosa, ning mis oli XIX sajandil Kreekast välja viidud. Hinnaline fragment on Kreeka poolt laenatud Palermo ülikooli arheoloogia muuseumilt. Selle fragmendiga liitusid veel kaks Parpheoni «kildu», mida hoiti Vatikani muuseumides.

Üldiselt on näitusele välja pandud 74 eksponaati, mis olid seadusevastaselt Kreekast ning Itaaliast välja viidud, kuid seejärel kodumaale naastud.

Kreeka üritab Suurbritanniast kätte saada skulptuure ning Parpheonose ornamente, mis olid Lord Elgini poolt XIX välja toimetatud ning on Suurbritannia muuseumi keskmeks. Parpheoni säilinud skulptuurid ja reljeefid on Uues muuseumis kõrvuti välja pandud nende teoste koopiatega, mis jäävad Suurbritanniasse. See peaks meenutama külastajatele Kreeka võtlusest 
«Parpheoni marmori» tagastamiseks.

Iidne Agora

Iidne Agora – see on turuplats, kus toimusid vabade kodanike rahvuslikud või kohtunikud kogunemised lageda taeva all. Siin, Agora kohtu otsusel, oli vangikoopas hukatud Sokrates. Siin leidsid aset kaubandusread, teatrid, koolid, mündikoda. Agorani viis Acropolisest Panathenaici tee.
Agora ehitistest on huvitav Hephaistose tempel (V saj. e.m.a.) - enim säilinud antiikne tempel. Tempel oli pühendatud käsitöö kaitsjale Hephaistosele ning jumalanna Ateenale. Rahvuslik templi nimetus on Theseion; see tulenes templi skulptuurilisest kaunistusest, millel on kasutatud fragmente legendaarse kuninga Theseuse elust. Bütsantsi ajal oli templisse seatud kristlaste kirik, mis funktsioneeris XIX sajandini. Aastatel 1950 taastasid ameeriklastest arheoloogid Attali skulptuuri – pikk kahekorruseline potikus, kuningas Atalli kingitus linnale.

Monastiraki

Ateena üks vanimaid asustatud linnaosi, piirneb Agoraga. Eriti põnev on jalutada siin laupäeviti ja pühapäeviti. Ümberringi elu keeb, on avatud Ifestu tänava kirbuturg. Osta saab kõike, mida soovite: standartsetest suveniiridest antiikmööblini.

Monastirakis on massiliselt suveniirikaupluseid ning antiikmööbli salonge. Tähtsaim vaataisväärsus asub Adrianu tänaval – XVII sajandi Agio Phillippi kirik. Monastiraki Metroo sissepääsu ees asetseb veel üks arhitektuuriline vaatamisväärsus -  iidne mošee, mis oli ehitatud aastal 1759 türgi sõjapealiku Tsistaraki poolt.

See linnaosa on eriti armastatud selle kordumatu atmosfääri, mitte selle vaatamisväärsuste eest. Siin saab lihtsalt teha jalutuskäike, jälgida kaubitsejaid, kuulata tänavamoosekante, nautida tassikest kohvi mõnes õdusas kohvikus.

Plaka

Kõige vanim Ateena linnaosa. Seda võib nimetada ka kõige õdusamaks. Plaka on justkui jalutskäikudeks loodud: mõnusad kitsad tänaavad, igal sammul piltilusad kohvikud, tavernad, koloriitsed kohalikud elanikud. Majad ümberringi polegi enam nii iidsed – kõigest 200-300 aasta vanused, kuid üles ehitatud antiimajad vundamentidele.
Kahtlemata tuleb piiluda Adriani tänavale – just seda peetakse Ateen vanimaks. Sellele järgneb üks kõige elavamatest jalakäiate tänavatest Ateenel – Hermu tänav. Selle asub massiliselt riidepoode, kus saab endale garderoobi soetada uusi asju. Luksusliku brändide kauplused asuvad kohe tänava alguses, edasi järgnevaad demokraatilisemate markade esinduspoed.

Jalutades piki Herma tänavat, satute te Sintagma platsile – linna südamesse. Platsi tähtsaim vaatamisväärsus on Kreek parlamendiloss. Selle kõrval asub mälestussammas Tundmatule Sõdurile, mille ees toimub igal tunnil presidendi auvahtkonna vahetus. See on huvitav vaatepilt: rongkäigus osalevad evzonid – kuningliku kaardiväe sõdurid ideaalses ja omapärases riietuses: puhvis lühike seelik, valged sukad, käsitsi tehtud tikandiga vest, punane barett. Erilist huvi äratavad evzonide  jalanõud: hiigelsuures tutiga puukingad kaaluga ligi 5 kg!

Kõik evzonid läbivad range näokontrolli – iga kandidaat peab olema mitte üksnes hästi haritud, kuid olema ka nägusa välimusega ning pikkusega alates 187 cm.

Eriti pidulikult peetakse vahtkonna vahetust tähtpäevade ajal. Kui satute olema Ateenas pühapäeval – tulge platsile kella 11:00ks, et näha pidulikku vahtkonna vahetust, mis marsib seda saatva orkestri saatel

Sintagma plats

Metroojaam «Sintagma plats» kuulub õigustatult maailma ebatavaliseimate allmaakäikude hulka.
Faktiliset  on see väike arheoloogia muuseum. Väljudes metroo vagunist märkate te klaasi taha paigutatud erisuguseid unikaalseid eksponaate. Näiteks iidse ateena veejuhtme fragmenti või vanu säilmeid. Kõik siia välja pandud väljakaevamised olid avastatud kahe metroo lisaharu ehitamisel Olümpiamämgudeks ettevalmistamisel aastal 2004, kui insenerid tegid koostööd arheoloogidega. Selle koostöö tulemus oli edukas: metroo on valmis ehitatud ning tuhanded hinnalike arheoloogilisi leide on säilinud. On veel rida metroo jaame, millest on saanud tõelised muuseumid. Osaliselt on erinevaid eksponaate välja pandud ka Akropolise ja Monastiraki jaamades.

Staadion Panathenaic

Sintagma platsilt, läbides Kuningliku aia tiikidega, kuhu meeleldi tulevad nii kohalikud kui ka Ateena külastajaid, et toita arvukaid seal elutsevaid parte, või väja jõuda ühe Ateena kõige imelisema vaatamisväärsuse – Panatheaici staadionini.

See hiiglaslik rajatis ülenisti valgest marmorist oli püstitatud juba 329 aastal e.m.a. loomulikult pole staadion säilinud oma esmase väljanägemisega tänapäevani, kuid aastal 1895 oli see juustkui taasehitatud. Raha selleks projektiks oli eraldanud filantroop Georgius Averoff, kelle skulptuur seisab praegu sissepääsu ees. Siin, sellel staadionil toimusid kaasaegse maailma esimesed Olümpiamängud aastal 1896.

Panatheaaici staadioni taga, Anapafsiose tänava lõpus, asub veel üks vaatamisväärsus, mis väärib tähelepanu. See on ateena esimene surnuaed Keramikos – huvitav ning sugugi mitte sünge koht. Surnuaed oli avatud aastal 1837 ning sai kohaliku eliitrahva matmispaigaks. Pole üllatav, et iga selle hauakamber on tõeline kunstiteos. Eriti muljetavaldav on kuulsa arheoloogi G. Schliemanni ja tema pere mausoleum, mille tõttu surnuaeda nimetatakse tihtipeale muuseumiks lageda taeva all.

Surnuaia territooriumil asub kolm kirikut:  kaks õigeusu ning üks katolik kirik.

Likavitose mägi

Ateena linnakvartalite kohal, täpselt linna keskel, kõrgub Likavitose mägi (Likabet). Mäe kõrgus on 277 meetrit merepinnast. See on legendaarne koht, millelt avaneb vaade Ateena imeilusale linnale Akropolile, merele ja linna ümbritsevatele mägedele. Uskumuste kohaselt, tekkis jumalanna Ateenal soov, et tema pühakoda, mis asetseb Akropolil, oleks taevale lähemal. Ühel päeval suundus ta Pentelikoni mäele ning murdis sellelt kaljutüki, et heisata see Akropolile peale. Kuid na oli tagasi naasmas, peatasid teda kaks lindu, kes tõid halbu uudiseid. Ateena viskas mäe maha ning jooksis neile järele. Tema mõte jäigi teostamata ning mägi jäi sinnapaika, kuhu Ateena selle visanud oli.

Likavitos oli vanasti kaetud tiheda metsaga, kuid 19.sajandi alguseks ei jäänud mäele ühtegi puud. Puude kasvuala hakati taastama alles aastal 1880. kunagi elutsesid siin hundid, seetõttu nimetatakse Likavitost senimaanii Huntide Mäeks.

Mäe tipus asub Püha Georgi bütsantsiaegne kirik, seda nimetatakse ka Püha Sidereya kirikuks, mis sai ehitatud XI-XII sajanditel, kui Bütsantsi keisririik ning kristlus olid enda positsioonid  kindlalt kinnitanud. Aastal 1930 laastas kirikut tulekahju, kuid juba aastal 1931 oli lumivalge tempel täielikult taastatud. Ebatavalist vaatemängu pakub Likavitos lihavõtte ööl: usklikud laskuvad mäelt jalgsi põlevate küünaldega ning tekib tunne, et Likavitos on ümbert seotud tulest lindiga.  

Likavitos – paradiis kõigile romantikutele. Männid ja küpressid, kitsad teerajad ja mugavad puidust istepingid... Kõik see ei jäta vaikuse ja rahu armastajaid ükskõikseks. Mäe tipus asub lageda taeva all teater. Suvel toimuvad selles erinevad kontserdid ja teatraalsed etendused. Samuti asub mäel k õdus restoran Orizontes, kus on võimalik hinge tõmmata ning nautida suurepärast vaadet. Mäkke viivad mitmed teerajad ja autosõidutee. Likavintosele on võimalik saada ka köisraudteega Kolonakist.

Arheoloogiline muuseum Keramikos

Pereya tänava lähedal asub arheoloogia muuseum Keramikos. See on väiksem muuseum niinimetatud välises Keramikas (üks Ateena linnaosi). Just selle linnaosas asusid vanaajal arvukad töökojad, mis tegelesid kuulsa antiikse keraamika tootmisega.

Muuseumi tähtsaimaks eksponaadiks peetakse marmorist pulli skulptuuri Dyonysose haualt (muuseumis asub originaal ning esmases asukohas paigaldati koopia), 340. aastast e.m.a. muuseumi kolmes saalis on kokku kogutud  vava-kreeka keraamika muljetavaldav kollektsioon. On võimalik näha ka selle kauge aja ehteid ja argipäeva esemeid. Kõige kuulsamate eksponaatide hulka arvatakse  ka varajase Geomeetrilise perioodi (kreeka vaasimaalingu iseloomulik stiil 900-700 aastatel e.ma.) amforat ligikaudsest ajast  860-840 aastad e.m.a. Tähelepanuäratav on ka vaasikunstniku Amasise 550-540 aasta e.m.a. mustafiguuriline lekythos (vana-kreeka vaas kitsa kaelaga ja väiksel jalal, mis oli mõeldud oliivõli hoiustamiseks),  mis on kaunistatud Dyonysose figuuri ja kahe satiiriga.

Tuulte torn (Tower of Winds)

See antiikne ehitis asub Room Agora lähedal. See oli ehitatud II sajandil e.m.a.

Torn on püstitatud süüria astronomi Kürruse Andronicuse poolt. Kaheksatahulise torni kõrgus ulatub 12 meetrini ning diameeter 8 meetrini. Välisel torni bobrikul on kujutatud 8 tuulesuunda, mis puhuvad Ateenas. Tuulelipp on meisterdatud vesiliku kujulisena. Torni sisemuses asus veekell (klepsidra), kuid välisseintel on siiani märgatav päikesekell. 

Küklaadi kunstimuuseum

Nicholas Goulandrise küklaadi kunstimuuseum – Ateena suurimaid muuseume. Loodud aastal 1986 Goulandrise perekonna (ühe Kreeka rikkama ja tuntud perekonna) vana-kreeka ja küklaadiaegse kunsti erakollektsiooni baasil. Kollektsioon kogus oma haruldaste eksponaatidega väga kiirelt tuntust teadlaste seas. Esmakordselt oli kollektioon välja pandud Benaki muuseumis aastal 1987. Aastatel 1979-1983 oli ekspositsioon väljas maailma suurimates muuseumides ja galeriides. Pärast Nicholas Goulandrise surma andis tema abikaasa muuseumi loomiseks kollektsiooni üle kreeka valitsusele.
Muuseumi peahoone asub Ateena kesklinnas, oli ehitatud aastal 1985 kreeka arhitektori Vikelas Ioannise projektina. Ajaga on muuseumi ekspositsioon laienenud tänu kollektsioneeride annetustele ning uutele soetustele. Aastal 1991 sai muuseum oma ruumi . Statathose neoklassikalise mõisa. Peahoonega ühendab seda kaetud klaasistüleminek.

Muuseumi peakollektsioon jaguneb kolmeks peamiseks suunaks: küklaadi tsivilisatsioon, täpsemalt pronksiajastu varajasem periood 3200-2000 aastatel e.m.a.; vana-kreeka kunst, 2. aastatuhat e.m.a. kuni 4 sajand e.m.a., iidse Küprose kunst Neoliitikumi ajastust varakristliku perioodini, 4. aastatuhat e.m.a. kuni 6. sajand e.m.a. (üks täiuslikuimaid küprose vanaaegseid kollektsioone maailmas).

Muuseumi juures on avatud väike suveniirikauplus, kus võib soetada eksponaatide koopiaid.

Benaki muuseum

Ateenas asub üks vanimaid Kreeka eramuuseume – Benaki muuseum. See on asustatud aastal 1930 Antonis Benakise poolt tema isa Emmanuel Benakise auks.  Muuseum asetseb neoklassikalises stiilis peremõisas, mis oli ehitatud juba aastal 1867. 1931 aasta aprillist on muuseum külastamiseks avatud.  
Oma kollektsiooni, mis ongi saanud muuseumi aluseks, on A. Benakis kogunud 35 aasta vältel ning andis selle riigile üle tingimusega, et see saab muuseumis välja pandud. Tema oli ka muuseumi juhatajaks kuni oma surmani aastal 1954.

Muuseumi kollektsioonis on esitletud eskponaate, mis hõlmavad eelajalooliste aegade perioode.

Peale laia kollektsiooni kreeka kunsti esemetest, on muuseumi valduses samuti suur aasia kunsti kollektsioon. Esialgne oli islami kunsti, hiina portselani ja mänguasjade artefaktide kogumik esitletud muuseumi ruumides. Aastal 2000, peale globaalset taastamist, olid loodud saatemuuseumid, mis olid loodud konkreetse temaatika järgi, nagu seda on islami kunsti muuseum Keramikas;  Nikos Hadzikiriakose galerii – tuntud kreeka kunstnik, Kolonakis jne.

See lubas muuseumil keskenduda kreeka kultuuril.

Muuseumis on esitletud mitmesugused eksponaadid paleoliitikum ja neoliitikumiajastutest, eksponaadid, mis kuuluvad minose ja mükeene tsivilisatsioonide alla, tehisesemed varehellenistlikust perioodist. Tehised keraamikast, metallist ja puidust, iidsed ikoonid ja kirikutarbed, kuldsed ehted, tekstiil, maalid, skulptuurid, gravüürid ja muud huvipakkuvad artefaktid lubavad külastajal sooritada reis Vana-Kreeka maailma ja jälgida selle ajalugu tänapäevani välja. Samuti on muuseumis olemas kuulsa kreeka kunstniku El Greco tööd.

«Attika» loomaaed

 «Attika» –  loomaaed on eravaldus. Asub Ateena linna külje all territooriumil 20 ha. Alguses oli see loodud kui Lindude Park. Sel ajal koosnes lindude kollektsioon, kes siin elutsesid, enam kui 1000st linnust 300st erinevast liigist ning oli suuruselt kolmas maailmas. Aprillis 2001 aastal avati uus kollektsioon  «Roomajate maailm», kus oli võimalik näha krokodille, püütoneid, boamadusid ja muid roomajaid. Juulis 2002 ilmus jaotis  «Kreeka fauna» pruunkarude, rebaste, metskasside, ilveste, huntidega jne. 2003 aasta veebruaris lisandus «Aafrika savann» kaelkirjakute, sebrade, antiloopidega. Samuti ilmusid jaaguarid, laamad, lumeleopardid, valged lõvid ja teisedki imetajad. Aastast 2003 elavad loomaaias ahvid. Viimasel aastakümnel on lisandunud nii mõnigi huvitavatest ja haruldastest loomadest.

Aastal 2010 oli avatud delfinaarium, milles saab mitte ainult imetleda delfiine ja merilõvisid, vaid ka vaatada nende osalusega šoud «Attika» loomaaeda peetakse üheks enimkülastatumaks maailmas ning see on avatud aastaringselt. See kuulub Euroopa loomaaedade ja akvaariumite ühingusse.

Gekatompedon

Gekatompedon – üks Ateena akropoli iidsemaid templeid. Gekatompedon tähedab tõlkes   «sajajalapikkune». Temple on ehitatud 6. sajandil e.m.a., Peisistratose valitsemisajal, iidse mükenee lossi kohale (14. saj. e.m.a.). Peetakse Parthenoni eelkäijaks. Gekatompedon, nagu paljud muud ateena teosed, oli püstitatud jumalanna Ateen auks. Müütide kohaselt austasid kreeklased oma jumalannat nii väga, et kõik orjad, kes osalesid templi ehitamisel, olid vabaks lastud.

480-479 aastatel e.m.a., kreeka-pärsia sõdade ajal, pärsia kuninga Xerxese käsul, varastati Gekatompedon paljaks ning põletati maha. Meie päevil on säilinud ainult iidse templi varemete jäänused ning nende kõrval saab tänapäevalgi näha Atika esimese kuninga - Kekropi, hauda.

Adriani kaar

Adriani kaar – monumentaalsed väravad, mis meenutavad kuulsad Triumfikaart Roomas. Asub Amalise prospektil.

Kaar oli ehitatud 131 e.m.a. rooma keisri Adriani auks vanal  teel, mis viis Ateena keskelt, täpsemalt aga Plaka rajoonist, linna põhjaosas asuvasse ehitiste kompleksisse, mille seas asus ka Olympose Zeusi tempel (Olympeion). Pole teada kes täpsemalt tellis kaare püstitamise ning kes tegeles selle ehitamise ja disainiga; eeldatakse, et need olid Ateena elanikud.

Seina peal keskel katva osa kohal on mõlemalt poolt sisseraiutud kaks kirja, kes nimetavad Thesseust ja Adriani Ateena asutajateks. Akropolipoolne kiri ütleb «See on Ateena, Thesseuse iidne linn». Olympeionipoolne kiri ütleb, et see on Adriani, mitte Thesseuse linn.uurijad arvavad, et kaar jaotas linna vanaks ja uueks osaks. On olemas ka teine versioon, mille kohaselt uue linna poolne kiri tõnedab rooma keisri erilisest rollist Ateena elus ja arengus, mille eest tänulikud linnaelanikud otsustasid jäädvustada temast mälestus. Uut linnaosa hakati kutsuma Adrianopoliseks.

Kaare kõrgus on 18m, laius 13.5m, sügavus 2,3m. Ehitatud valgest marmorist, mida kasutati paljude Ateena hoonete ehitamisel, näiteks Parthenoni ja Panathinaikos staadioni. Peab märkima, et kaare ehitamiseks oli kasutatud marmorit palju madalama kvaliteediga erisuguste lisanditega. Seejuures oli kaar raiutud tahkest marmorist, kasutamata tsementi ja muidu ehitussegusid. Konstruktsiooni ülejäänud osas kinnitati spetsiaalselt projekteeritud klambritega. Kaar on täiesti sümmeetriline keskava suhtes.

Allou Fun Park

Allou Fun Park – suurim lõbustuspark Ateenas.

Seda tuleb kindla peale külastada. Park on jaotatud kaheks hiiglaslikuks alaks: üks mõeldud lastele, teine – täiskasvanutele. Just siia kiirustavad kõik eksate muljete kogujad, sest ainult Allou Fun Park'is on püstitatud kõrge (40 meetrit) vaateratas. Siin on kõige järsemat ameerika mäed ja vapustav «Šoki torn» – see on atraktsioon 12-korruselise hoone kõrgusega, millel imiteeritakse vabalangemist.

Parnifi kasiino

1055 meetri kõrgusel Parnifi mäel, põhja poolt piirava Ateenaga, asub Kreeka kuulus Parnifi kasiino ehk Mon Parnas, nagu seda nimetati 70-tel, selle õitseajal. Üks vanimaid Kreeka kasiinosid ning ainus Atika ümbruses. See on lõbu ja pealinna mänguäri temple, selle külastajad toovad oma  «ohvreid» iga päev, 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas, 365  päeva aastas.

Mont Parnesel on oma ajalugu Ateena meelelahutuslike asutuste «kaardil». Algusaegadel, eelmise sajandi 60-tel, töötas see hotellina. Juba 70-tes oli siin avatud esimee kreeka kasiino, mis korjas oma saali kokku ateena ühiskonna koorekihi ja ärieliidi.

Kasiino külastajatele avaneb niivõrd glamuurne ja rahulik vaade, et on lihtsalt välistatud, et keegi poleks sellest lummatud. Igal sammul 18 000 ruutmeetrilisel alal avanevad rikkus ja  luksus ning kallid tuntud kreeka kunstnike maalid kasiino seintel köidavad tähelepanu. Kasiino võtab vastu kõiki külastajaid sõltumata nende majanduslikust, sotsiaalsest või haridustasemest. Kasiino külastajate käsutuses on 52 lauda: 20 BlackJack'iks, 20 ruletti mängimiseks, 4 pokkeri mängimiseks. Need mängijad, kes tahavad saatust proovile panna, saavad mängida «punto pango't» ülejäänud 4 laua taga. Minimaalne panus on kõigest 2,50 eurot. Sellises kosmopoliitses kasiinos ei saa puududa ka kuulsad mänguautomaadid või «slotid». 505 automaati ootavad mängijaid kasiino teisel tasandil. Kümned viimase tehnoloogia automaadid, mille üle tunnevad ülimat uhkust ettevõtte Regency Casino, nurruvad vaikselt, lõpmata neelates marke ning lubades õnneseentele peadpööritavat jackpot'i.

Mängijatele pakutakse üht jooki kasiino arvelt. Nende teenistuses on restoran rikkaliku menüüga, kus toitude eest tuleb maksta 17 eurot.

Kasiinosse viib hiljuti restaureeritud köistee pikkusega 1600 meetrit keskmise kallakuga 20 kraadi, mis algab Parnifa jalamilt. Selle läbilaskmisvõime on 2000 reisijat tunnis. Sõites Parnifa Rahvuspargi kohal, saate nautida imelist vaadet mäele ja kaunilt valgustatud Ateenale (loomulikult, kui sõit toimub õhtusel ajal). See vaade ei jäta ükskõikseks ka kõige kirglikuma mängija, kes kiirustab esitama oma saatusele väljakutset. Sissepääs kasiinosse on tasuline. Ainus tingimus: külastaja vanus ei tohi olla alla 23 aasta ning seejuures tuleb kindlasti omada vanust tõendavat dokumenti.

Sounioni neem

Väike kaljune poolsaar, mis langeb sügavale Egeuse mere vetesse, oma otstipul oleva Posseidoni suursuguse templi jäänustega, on ammu saanud Kreeka visiitkaardiks kõrvuti Parthenoniga. Käia Kreekas, ning seejuures mitte näha kaunimat päikeseloojangut Sounioni neemel, on lihtsalt võimatu.

Sunion on asustatud juba sügavast iidsest ajast peale, ning oli juba sel ajal püha koht, kahe kuldi fookuseks – Ateena ning Posseidoni, kes pidevalt võistlesid Atika omandamise eest. Neeme mainitakse Homerose «Odüsseias». Neemel on siiani säilinud iidsetel aegadel elanud kalurite ehitatud kivirajatiste jäänused.

Arhailistel aegadel oli Sunion Ateena idapoolne tugipunkt – omalaadne hiiglaslik vaatetorn vaateväljaga kolmes maailmasuunas ning mitmekümnetele kilomeetritele.

Arheoloogilised poolsaare leiud dateeruvad IV ja III aastatuhat e.m.a. Sunioni tähtsate monumentide seas on hiiglaslik kuros (mehe skulptuur kõrgusega üle kolme meetri) VII sajandist e.m.a. (asub Ateena arheoloogia muuseumis). Eeldatavalt oli kokku loodud 17 skulptuuri.

Posseidoni tempel

Posseidoni pühakoda oli ehitatud kalju tippu aastal 490 e.m.a., Maratoni aastal, ning lõhutud aastal 480 e.m.a., Termopüülide ja Atika laostamise aastal. Teatakse, et see oli dooria stiilis peripter (6 tükki 13 kolonne peale). Klassikaline Posseidoni tempel, mille varemed on siiani säilinud, oli taastatud aastaks 440 e.m.a. ning toimis enamjaolt meie ajaarvamise I sajandini. Templi arhitektuuri (samuti dooria stiilis peripteri) krediteeritakse  Hephaistose pühakoja Ateenas ja Nemesise pühakoja Ramnuntea loojale. Kolonne on kokku 16. Tänapäeval on säilinud ainult 9. kuid ka need annavad ettekujutluse selle kordumatu ehitise olnud uhkusest. Kui sattuda Sunioni õhtul ning jälgida päikeseloojangut läbi templi kolonnide, jäävad teile unustamatud muljed! Templi kolonnidel paljude turistide allkirjade seas on säilinud lord Byroni allkiri XIX sajandist.

Kaljult avaneb väga kaunis maaliline vaade. Mütoloogia kohaselt, just sellelt kaljult viskus alla kuningas Egeus, kes arvas, et tema poeg Thesseus hukkus võitluses Minotaurusega, kui nägi laeva mustade purjedega (Thesseus oli siiski Minotaurusest võitu saanud ning vabastas kreeklased õudsast andamist, kuid unustas vahetada purjed).

Sunioni neemel on säilinud ka Ateena templi jäljed, mis oli ehitatud samuti V sajandil e.m.a. Pausanias oma  «Hellase Kirjelduses» on segamini ajanud kaks templit ning Ateena pühakojaks peeti pikka aega Posseidoni templit. Sel meenutas mükeene megaroni, oli suurustega 15 korda 19 meetrit ning oli ehitatud, samuti nagu Posseidoni tempel, marmorist. See oli tempel joonia stiilis. Sellest on alles ainult lõhutud vundament, katuseots ja ühe kolonni kapiteel.