Kreeka köök

Kreeka – lõunamaa, mis tähendab, et puuviljad, erinevad maitsetaimed ning köögiviljad, mis sisaldavad rohkelt vitamiine ning mineraale, on siin saadavalt aastaringselt. Peale selle, peaaegu kõik kreeka road on valmistatud kasutades oliiviõli, mis on meie organismile väga kasulik.

Kreeka rahvuslik köök erineb hiiglasliku roogade mitmekesisusega, mis on saanud populaarseks kogu Euroopa riikides.
Tähtsal kohal kreeklaste toitumisharjumustes on kala ning mereannid. Kreekas leiate laia roogade valikut kõikvõimalikest mereelukatest: krevettidest, kalmaaridest, kaheksajalgadest, krabidest, rannakarpidest, austritest, homaaridest jne.
Küpsetatud või praetud kala serveeritakse traditsiooniliselt imemaitsva kastmega, mis koosneb oliiviõlist ja sidrunimahlast. 

Vastavalt kreeka kommetele, antakse taverna külastajale võimalus (mis on alati teretulnud) siseneda kööki ning valida sealt temale enim meeldinud kala või mõni muu koostisosa, mida seejärel temale valmistatakse jälgides kõiki kliendi eelistusi. Eriti suurelt valmistatakse mereande „psarotavernades“ (kalarestoranides), millest enamus, reeglina, asuvad vaieldamatult mererannikutel.

Mis puutub lihasse ning juurviljadesse - Kreeka elanikud aurutavad neid lisades erinevaid maitseaineid: sibulat, küüslauku, peterselli, piparmünti, pipart, veiniäädikat jt. Üheks kreeklaste lemmikliharoaks on souvlaki (lamba- või seašašlõkk), samuti mitmed maiused mis on valmistatud vardas või sütel.

Esimesed road (supid ning puljongid) pole Kreekas eriti nõutavad. Ilmselgelt on see mõjutatud riigi palavast kliimast. Igal juhul,  traditsioonilistes kreeka tavernades võib menüüdest siiski leida puljongeid või püreesuppe. Kõige soodsamaks, populaarsemaks ning igapäevaseks supiks peetakse „fasoladat“ - aedoasupp, mis on valmistatud traditsioonilise retsepti järgi, ning samuti „fakes“ - kõigi kreeklaste poolt armastatud läätsesupp.

Peale selle, süüakse Kreekas hea meelega riisisuppi, mida keedetakse kanapuljongil, lisades sellele vahustatud muna ning sidrunimahla ( «kotosupa ME avgolemono»), samuti «vrastot» – loomalihasuppi.

Tee on kreeklaste jaoks üpris harvaesinev ja imelik jook, mille olemasolu meenutavad nad vaid külmetuse korral.
Kuumadest jookidest eelistavad kreeklased tugeva aroomiga kanget kohvi «hellenikos», mida keedetakse traditsioonilise lõunamaade retsepti järgi ilma igasuguste lisanditeta. Seda on meeldib juua väikeste sõõmudega, venitades mõnu ning juues peale vett. Igas kohvikus saate te tellida
 «vari gliko» – kange ja magus, «metrio» – keskmine, vähem kange ning mõõdukalt magustatud kohv, samuti  «sketo» – keskmise kangusega kohv sukruta.

Rääkides kreeka traditsioonilisest köögist, tuleb koheselt märkida imetlusväärsed kondiitritooted, mille aroomid täidavad Kreeka linnade tänavaid.

Kummaline, kuid kus te ka ei viibiks, mis tänaval te ka ümberringi ei vaataks – teie ette satub kindlasti mõni taverna, söögikoht, kohvik, või baar. 

Tekib selline tunne, et kogu Kreeka on kaetud laudadega ja külalislahked asutuste omanikud ootavad oma külastajaid avasüli vaid selleks, et nad tunnustusega hindaksid nende vaieldamatult vägevat kokakunsti.

Kreeklaste lemmikajaviide – õhtused tavernade külastamised, eriti puhkepäevadel, sõprade ning lähedastega. Reeglina täidab tavernat vaba, positiivne atmosfäär. Kõige tihedamine juuakse siin õlut või  «uzot» (kreeka aniisiviin) ning, muidugi, kuulsat «retsiinat» – noor vein, mis on kääritatud okaspuu vaigul, ning mida enamus lahjendab coca-colaga.

Restoranid ja tavernad töötavad Kreekas  12:00 -16:00 ning 20:00 kuni keskööni, kuid mõningad neist võtavad külalisi vastu kuni kell 2:00 öösel.