Santorini – kadunud Atlantis
Santorini saar (Fira) – üks ilusamaid ja salalikemaid saari mitte üksnes Egeuse meres, vaid ka kogu maailmas. Selle nimega on seotud mitmed legendid: ühed nimetavad seda kadunud Atlantiseks, teised Egeuse mere Pompeideks.
Saar on tekkinud ligi vanal ajal vulkaanipurske tulemusena, mis oli ka saare saatuse määrajaks. Küklaadide viiest saarest enim tuntud ja Kreeta läheduses astetsev Santorini erineb teistest selle grupi saartest tänu oma geoloogilisele morfoloogiale, mis moodustus varem maganud vulkaani aktiivsuse tulemusena. Iidsed legendid räägivad, et üks argonautidest, kuldse ruuni röövija, pillas merre maatüki, mille ta oli saanud Tritoni käest. Sellest rahnust tekkis saar, millele argonaudid olid andnud nime Kallistra. Kangelase nimi oli Evfem. Hilisemalt, umbes aastal 3000 e.m.a. asusid saarele elama tema järeltulijad, foiniiklased, kes lõid saarel suursuguse kultuuri. Sel ajal oli saar ümarakujuline ning nii seda nimetatigi – Firaks.
Umbes 1450 aastal e.m.a. peale vulkaani tugevaimat purset, mis laastas saart, läks suurem osa sellest vee alla ning saar muutus poolkuukujuliseks.
Möödusid sajandid enne, kui saarel tekkis taas elu ning algas uue kultuuri õitseaeg. Siiski 15 sajandi keskel ärkas vulkaan taas. Toimus uus tuegvam maavärin, mis hävitas kuulsa Minose tsivilisatsiooni ja hävitas kõik elusa saarel.
"Ühel päeval ja ebaõnne ööl kadus Atlantise saar sukeldudes merre", – kirjutab Platon. Tema sõnul elutses müütilisel Atlantise saarel ebatavaliselt kõrge tsivilisatsioon, kõrgusid kaunite hõbedaga kaetud templite kogumid. Imelise maa elanikud olid tuntud oma elutarkuse poolest, sügavate teadmiste poolest kõigis valdkondades ja edu poolest lahingutes. Siiski puhkes olematu katastroof ning saar koos oma elanikega kadus sukeldudes mere sügavustesse.
Santorini saladused
arheoloogid on leidnud suursuguse tsivilisatsiooni jäägid, mis hukkus peale vulkaanipurset 15 sajandil. Sellest ajast peale vaidlevad kogu maailma teadlased selle üle, kas tõepoolest oli Atlantis olemas või Platoni lugu on kõigest iidse müüdi ümberjutustus? Vastus sellele küsimusele, nagu seda arvavad paljud teadlased, oli leitu kreeka Santorini saarel. Väljakaevamised, mida alustas kreeka arheoloog Sp. Marinatos, viisid lossivaremete, freskade, vaaside leiuni, mis meenutavad oma teostusstiili poolest Minose tsivilisatsiooni. Need leiud asusid paksu vulkaanituha kihi all, mis katab saart ning millest teadlased on teinud järelduse,, et see tsivilisatsioon võis hukkuda tugeva vulkaanipurske ja hiiglasliku tsunaamilaine tagajärjel, mis seejärel laastas ka Kreetat ka teisi saari pühkides kõik oma teelt.
Mullakihtide uurimise käigus jõudsid teadlased järelduseni, et kokku toimus saarel 12 vukaanipurset. Umbes iga 20 tuhande aasta tagant üks vulkaanipurse. Nende tulemusena tekkis hiiglaslik veealune Kaldera (katlataoline süvend, mis on tekkinud vulkaanitipu langemise tagajärjel) suurustega 8x4 km ning sügavusega 400 m. Järgmised pursked ebaolulise tugevusega toimusid III saj. e.m.a., kui saarest eraldus väiksem saareke Thirasia, ning II saj. e.m.a., kui ilmus Paglia Kameni.
Nea Kameni – kõige noorem Vahemere saareke, mis on tekkinud laavast. Kõik need saared kokku moodustavadki arhipelaagi, mis on saanud nimetuse neist suurima saare järgi. Peale igat vulkaanipurset kattusid saared paksu laavakihiga, kuid iga kord tekkis nendel elu. Viimane vulkaanipurse leidis aset aastal 1956. Saart tabas suur katastroof. Kuid taaskord, justkui fööniks, tõusis saar tuhast. Taaskord, juba mitmendat korda, taastasid inimesed oma linnu ja külasid ning elu neis voolas taas.
Santorini – maailma kõige romantilisem saar
Kui Pariisi peetakse üheks maailma romantilisemaks linnaks, siis Santorini on kõige romantilisem saar. See on üks Kreeka ja kogu Vahemere kaunemaid saari. Santorini on eelkõige turismi saar. Selle elanikkond on umbes 15 000 inimest. Kohalikud elanikud kasvatavad saare viljakatel, vulkaanituhaga väetatud maadel enamjaolt viinamarju. Sellest valmistatud veinil on ebatavaline maitse. Saare pealinn – Fira, kus elab umbes 1500 inimest. Saare pindala on 76 ruutkilomeetrit, rannajoone pikkuseks on 70 km.
Fira koos selle maalilise Akrotiri neeme ning Ia asula iidse maailmaga äratab suurt arheoloogilist huvi.
Firani on võimalik jõuda jalgsi või ratsutades armsa eesliga rannikul asuvast kohakesest nimega Skala . Nende jaoks, kes soovivad vältida sammumist üles mööda mitmesajaastmelist treppi, on olemas köisraudtee. Fira – kaunis linn kitsate looklevate tänavate ja kaartega. Siit avaneb hingemattev vaade horisondini valguvale merele ja kahele mustale Kamenesi kaljusaarele. Nendeni on võimalik jõuda kaatriga. Saare lääneosas otse pimedatest sügavustest tõusevad kaljud, millele on end kinnitanud pimestavalt valged majakesed. Läänekalda järsud kallakud vahelduvad saare otsa idaosa lõpmatute randadega, millest osa on liivarannad tumeda, peaaegu et musta liivaga ja teised kaetud klibukiviga. Kui jõuda saarele ida poolt, saab näha selgelt piiritletud maapinna kihid: punast, musta, pruuni. Seetõttu on Santorini unikaalne paik vulkaani uurijate jaoks, kes vaatlevad vulkaanide protsesse ja tekkepõhjuseid, nende arengut, ehitust ja väljapurske produktide kooslust, nende tegevuse iseloomu muutumist. Saarel funktsioneerib uhke geoloogilis-vulkaaniline muuseum, mis pakub suurt huvi harrastajatele ja teadjatele.
Saar on kaunis erilise ilu poolest – metsik maastik vulkaanilise tekkega, imeline meri ja rannad ebatavaliselt musta liivaga, arheoloogilised monumendid Minori ajastust. Muinasjutulist vaadet kujutab saar endast öisel ajal. Selle trepp, mille 300 astmel pannakse pimeduse saabudes põlema tuled, meenutab tulejõge, mis voolab ülalt mäenõlvalt otse merre.
"Mis teeb armastust saare vastu lõpmatuks?" – küsis üks teose kangelasi saare kohta. – «Kes on sellesse armunud – armastab seda elu lõpuni». Kohalikud elanikud ütlevad, et saare süda tuksub väga tugevalt ning kajastub selle mägedes, maas, meres. Rahva südame tuksumine kas ühtib selle rütmiga ja nad jäävad siia elama, või need rütmid ei ühti kunagi ja need inimesed põgenevad siit.
Santorinil silmi sulgedes tunned rahulikku jõudu, mis peitub tumedates veedes. Santorini on «ohtlik»saar, oma võlu võlgeb teatud «ohule», mis peitub selle õhus. Need, kes tunnetavad seda ohtu, tulevad siia tagasi. Neid tõmbab magnetina ligi saare hävitav saatus, mis saadab saart selle tekkimisajast peale, ning usk sellesse, et siinne elu on alati surmast tugevam.
Maailma kauneim saar
Santorini kuulub ammu viie maailma ilusaima saare sekka. Alles Santorinile järgnevad sellised kuulsad kohad nadu Bali Indoneesias, Cape Breton Kanadas, Borakai saared Filipiinidel ning Suur Barjääririff Austraalias. Viimastel aastatel on Santorini vallutanud kümneid autasusid rahvusvahelistelt turismiajakirjadelt, erinevatelt turismiorganisatsioonidelt ja massimeediast ning kuulub kümne maailma parima hulka. Saart peetakse Kreeka turismipärliks. Samuti on see üks eelistatumaid sihtkohti pulmareisideks ja kruiisideks. Esimesed kruiisilaevad saabuvad siia juba märtsi lõpus ning turismivool ei nõrgene novembri lõpuni.
Tirasia – üks kolmest saarest (grupi suuruselt teine saar koos Fira ja Asproga), tekkis umbes aastal 1627 e.m.a. Santorini vulkaanipurske toimel. Saarel elab 268 inimest. Saare pealinn – Manolas.
Aspro (Aspronisi) – asustamata saar, kõige väiksem. Tekkinud nagu Tirasiagi umbes aastal 1627 e.m.a.
Palea Kameni – tekkis aastatel 46-47. vulkaaniline tegevus jätkus edaspidiseltki ning korduvalt on muutunud saare suurus ja kuju. Sel saarel ei ela samuti keegi. Praegu asub saarel Püha Nicholause kirik. Saar on rikas kuumaallikate poolest.
Nea Kameni – tekkis aastal 1570 veealuse vulkaani purskest, ning oma väikeste suuruste tõttu (erinevalt kõrvalasuvast Palea Kameni saarest) oli nimetatud Mikri (väike) Kameniks. Vulkaaniline tegevus jätkus, saar on tunduvalt kasvanud ning muutnud oma piirjooni.
Transport
Lennukiga jõuab Santorinile kohale Ateenast, Thessalonikisest, Mikonoselt, Rhodoselt ja Kreetalt.
Reisilaevaga jõuab kohale Püreneest, samuti Kreeta, Rhodose, Kosa sadamatest. On ühendus Küklaadidega.
Suvel kurseerivad kiired katamaraanid Püreneedes, Iraklionist (Kreeta) ja Retimnost (Kreeta).
Sadamad
Afinios (maailma suuruselt kolmas sadam reisijavahenduses). Siia suubuvad arvukad jahid ja kruiisilaevad. Afiniose sadam asub Pirgose regioonis, kust on kerge pääseda saare kõikidesse punktidesse.
Vana sadam (Fira sadam) on mõeldud üksnes kruiisilaevadele ning tänapäeval saadab turiste ekskursioonidele naabersaartel – Tirasia ja Nea Kameni. Sadam asub Kaldera jalamil. Et sattuda siit Firasse, on tarvis minna umbes 300 m kõrgusele. Seda kõrgust võib ületada kas treppi mööda, ratsutada eesliga või sõita köisraudteega.
Saare kultuurielu
Iga aasta peetakse erisuguseid festivale, pidustusi ja rahvapidusid: Santorini Jazz Festival juulis, muusikaline festival septembri alguses, „Vulkaanide“ pidustus kontsertide, muusikaliste etenduste, virtuaalse vulkaanipurske ja ilutulestikuga augustis. 15. augustil, Jumalaema surmatunnistuse päeval, toimub rahvapidu, mille kestel pakutakse tänaval traditsioonilisi ube.
Peale selle, peab iga kirik oma kaitsja päeva: 20 juuli – prohvet Ilia päev (Fira), 6 august – Jumala muunduse päev (Akrotiri), 15 august – Püha Maria päev (Akrotiri), 29 august – Püha Ioanni päev (Perissa).
Akrotiri
Arheloogiline reserv, asub eelajaloolise Akrotiri asula lähedal, saare lõunaoss, 15 km kaugusel Firast – Santorini tähtsaim vaatamisväärsus. Seda peetakse Egeuse basseini üheks tähtsaimatest eelajaloolistest asulatest.
Esimesed asunikud tekkisid siin juba Neoliitikumi ajastul. Süstemaatilised kaevandamised algasid siin aastal 1967. Kaevandamiste käigus olid leitud jäänused õitsvast mükenee kultuurist, mis oli hävinud XXV sajandil e.m.a vulkaanipurske tagajärjel. Osa leide on välja pandud eelajaloolise Fira muuseumis saare pealinnas. Reservis saate näha ja hinnata Akrotiri iidsete elanike linnaehituskunsti tehnikat ja suursugusust, mitmekorruseliste ehitiste ilu koos nende kaunite seinamaalingutega, kanalisatsioonisüsteemi ideaalsust, laoruume, treppe, tuuleveskit, mööblit ja köögiseadmeid. Kõik see tunnistab elanikkonna suurt õitseaega. Akrotiri elanikel oli ühendus maailma teiste tähtsate kultuuride ja tsivilisatsioonidega: Kreetaga, Hellase maismaaga, Dodenikaneesidega, Küprosega, Süüria ja Egiptusega. Vulkaanipursked ja maavärinad, mis on viimastel aastatel kuni 17 sajandini m.a. aset leidnud, on viinud selle täieliku hävinemiseni. Järjekordsel purskel eraldunud laava kattis saare täielikult.
Iidne Fira
See arheoloogiline monument asub saare kaguosas ning on saare tõeliseks kaunistuseks. Linn oli ehitatud 19 sajandil e.m.a.
Siin on võimalik näha linnakompleksi varemeid hellenistlikust ja rooma perioodist koos templitega doorialaste püstitatud Artemise ja Dionysose auks, turuplatsi, pühamute, surnuaia ja erisuguste galeriidega, samuti monumentide jäänuseid hilisemast ajast: näiteks teater, mis oli ehitatud 3 ja 4 sajandi vahel e.m.a. ptolemaioslaste poolt. Linn oli asustatud bütsantsi ajastuni.
Fira arheoloogiline muuseum
Siin on eksponeeritud leiud, mis kuuluvad antiiksesse, rooma, geomeetrilisse ja hellenistlikusse perioodi, samuti skulptuurid, kirjutised, keraamilised ja savist kujukesed.
Veneetsia linnus Imeroviglis
Saate näha veneetsia linnused varemete jäänuseid ning nautida kaunist vaadet, mis avaneb siit Kalderale. Santorini kordumatu ning oma ilu poolest kuulus päikeseloojang, mida on siitkohalt võimalik jälgida, ei jäta teid mingil juhul ükskõikseks. Pilt, mis kujutab endast inimesi, kes aplodeerivad neid vaimustavale päikeseloojangule, jääb teie mällu igaveseks.
Eelajaloolise Fira muuseum Santorinil
Üks tähtsamaid küklaadi kunsti muuseume Kreekas. Siin hoitakse Akrotiri kaevandamiste leiud XVI sajandist e.m.a.: freska sinise ahviga, freska daamide kujutisega, kuldsed kujukesed metsikutest kitsedest ja palju muud.
Emmanuel Lignose etnograafiline muuseum Firas
XIX sajandi veneetsia rajatis veinikeldri, aia, vanade töökodade, koopa ja galeriiga, kust eksponeeritakse kohalike kunstinke töid. Siin saate näha ka kohalike elanike tarbeesemete kollektsiooni.
Georgis Argiruse mõis
See mõis on üks tähtsamaid vaatamisväärsusi Santorinil. Asub kohakeses nimega Messaria.
Selle stiilis on kordumatult kooskõlastatud saare traditsiooniline arhitektuuriline stiil koos paljude kaunistustega kaasaegses stiilis. Hoone lagi selle imeliste maalingutega, mööbel ja tootmisseaded asuvad ülemisel korrusel erilise hoole all. Siin saavad külastajad tunda 19 sajandi atmosfääri ja rikka maavalitseja elustiili. Hoone alumisel korrusel asub 5* hotell. Valitsuse käsul oli hoone aastal 1985 tunnistatud arheoloogiliseks monumendiks ning on järelevalve all 50 meetrise tsooniga.
Oia meremuuseum
Asub Fia asula vanas mõisahoones. Siin on välja pandud huvitav ekspositsioon 19 sajandi esemetest, mis kuuluvad saare mereajalukku. Samuti on siin hoiul haruldaste raamatute kollektsioon.
Perise mineraalide ja fossiilide muuseum
See on üks saare noorimaid muuseume. Siin saate näha haruldasi eskponaate: iidsete puude, näiteks palmide kivistunud jäänuseid, mis pärinevad veel esimese vulkaanipurske-eelsest ajast. Huvi äratab ka Lafrio mineraalide kollektsioon.
Vulkaanisaared Palea Kameni ja Nea Kameni
Need saared on Santorini ühed populaarsemaid vaatamisväärsusi. Asuvad Kaldera keskel. Siia on võimalik jõuda ekskursioonilaevadel. Siin on võimalik minna üles vulkaani kraatri äärde ning supelda kuumades termides.
Tirasia saar
Siin peatuvad ekskursioonilaevad. Kunagi oli saar suure Santorini saare osa, kuid vulkaanipurske tulemusena 3 sajandil e.m.a. eraldus sellest ning muutus iseseisvaks saarekeseks.
Pirgose küla
See traditsioonilises stiilis asula asub saare sügavuses. Enne 18 saj. e.m.a. oli Pirgos saare pealinn. See on üks veneetsialaste ehitatud linnuslinnadest. Kitsad tänavad arvukate kaartega annavad külale keskaja stiilile iseloomulikke tunnusjooni.
Jumalaema katedraal Pirose lähedal
Üks tähtsamaid bütsantsi ajastu monumente. Ehitatud 11 sajandil Aleksius I Komninose poolt. Vaatamata sellele, et aeg on seda kõvasti mõjutanud, on katedraal kenasti säilinud. Siin hoitakse imettegevat Jumalaema Glikofilusse ikooni – üht kolmest maailma väärisikoonist.
Vulkaan
See on saare peamine vaatamisväärsus, selle sümbol. Kogu suve jooksul toimuvad vulkaani ning selle ümbruses asuvate ravivate allikate äärde eksursioonid. Afineu sadamast ja Vanast sadamast viivad vulkaani äärde väikesed paadid. Eskursioon kaasab endasse tavaliselt käiku kraatri äärde, ravivates allikates suplemist, peatust Tirasias ujumiseks ja söömiseks.
Gizi maja
See on imeline vana ehitis Firas. Siin asub mitu ekspositsiooni 16 kuni 19 sajandi traditsioonilisest riietusest, kaartidest ja saare fotodest, samuti katoliku kiriku käsikirjad.
Butarise veinikeldrid
Kuulus kreeka veinitootja Butaris lõi Santorinil Megalohori külas veinitootmistehase. Siin saavad turistid jälgida veinitootmise protsessi, samuti maitsta ning soetada selle erinevaid sorte.
Selle stiilis on kordumatult kooskõlastatud saare traditsiooniline arhitektuuriline stiil koos paljude kaunistustega kaasaegses stiilis. Hoone lagi selle imeliste maalingutega, mööbel ja tootmisseaded asuvad ülemisel korrusel erilise hoole all. Siin saavad külastajad tunda 19 sajandi atmosfääri ja rikka maavalitseja elustiili. Hoone alumisel korrusel asub 5* hotell. Valitsuse käsul oli hoone aastal 1985 tunnistatud arheoloogiliseks monumendiks ning on järelevalve all 50 meetrise tsooniga.
Santorini on kuulus oma vulkaanide poolest. Viimane vulkaaniline aktiivsus on märgitud aastal 1956. Santorini vulkaanid: Nea Kameni (1707-1711 a), Palea Kameni (46-47 a), veealune vulkaan Kolumbo (1650 a), Christiani saared. Saar kuulub lõuna-egeuse vulkaanikaare hulka ning seda peetakse aktiivseks vulkaaniks koos Susaki, Metana, Milose saara ja Nisirose saarega.
Santorinil on soe, kuiv kliima: selline kliima valitseb Euroopas ainult Santorini naabersaarel Anafil. Seetõttu on kliima unikaalne, ning kuigi Santorini on Küklaadide lõunapoolseim saar, on see ühtlasi ka kõige külmem neist kirdetuulte tõttu. Talv on siin pehme, keskmise temparatuuriga 10 C ning puhaste vihmadega, suvi aga on kuiv.
Santorini rannad on kuulsad oma vulkaanilise tekke tõttu värvilise liiva poolest. On olemas randu peene ning kohati harjumatult musta liivaga, või vulkaaniliste punast või musta värvi setetega, ebatavalist värvi klibukividega, mis kohati on mustad ja kohati valge. Vesi on randades samuti erinevat värvi – eriliselt kaunis sinine, türkiissinine, lähemal rohelisele, peaaegu musta värvi. Merevee värv ümber saare sõltub vee sügavusest, mis võib olla kuni 400 meetrit. Tänu sellisele sügavusele on siinne vesi ka kõige palavamal suveperioodil alati meeldivalt jahe. Kõik rannad on erinevad ja huvitavad: lärmakad ja vaiksed, lõbusad ja rahulikud, ülerahvastatud ja pooltühjad – igaüks leiab endale sobivaima. Kokku on randu 15. peaaegu kõik asuvad idarannikul. Öösiti on Santorini elu eriti aktiivne. Erisugused klubid ja baarid mitmekesise muusikaga, mida valivad kuulsad DJ'd, ning selle järgi tantsimine lubavad teil lõbusalt aega veeta.
Vlihada
Asub ranna kaguosas, 1 km kaugusel Firast, veidi põhjapoole Punasest rannast. Maastik on siin imeline tänu kaljude ebatavalisele kujule, mis asuvad otse ranna taga ja annavad sellele erilise, metsiku ilu. Kui te eelistate mugavusi, jääge ranna algusesse. Siin on teile kasutamiseks lamamistoolid ja päikesevarjud. Kui aga soovite rahu ja vaikust, liikuge edasi ranna lõppu. Mere vahetus läheduses asuvad mitmed kalatavernad, rannas aga asub väike snäkibaar.
Perivolos
Saare üks suurimaid randu. Selle pikkuseks on 3 km. Asub saare kaguosas, Perissa ja Agio Georgiuse vahel. See on praktiliselt Perissa jätkumine. Rannaliiv on musta värvi. Peetakse üheks ranna parimaks rannaks. Teie teenistuses on kõrtest päikesevarjud, lamamistoolid. Kõik soovijad saavad tegeleda veespordialadega. Mööda kogu rannikud puhtaima helesinise veega leiavad aset kenad kohvikud ja restoranid. Koht on ideaalne neile, kes hea meelega külastavad kohvikuid ja baare ning kellele meeldivad rannapeod ja tantsud.
Perissa
Üks Santorini populaarsemaid randu. Saare pikim rand peene musta liivaga. Asub Santorini kaguosas, Kamari ja Perivolo vahel. Turistide teenistused on kõrtest päikesevarjud, lamamistoolid. On võimalus veespordialadega tegelemiseks. Rannas on olemas veepark basseinidega, liumägedega jt atraktsioonidega. Ranna lähedal asub mineraalide ja fossiilide muuseum. Soovijad võivad istuda rannabaaris ning lõunatada tavernades.
Punane rand
Kui te valite selle ranna, võtke kaasa fotoaparaat, kuna sellist imet ei näe te enam kusagil. See rand on ebatavaise haruldase iluga, mida tekitab punane klibukivi kooskõlas punast värvi kaljudega, mis ranna ümber kõrguvad. Rannas leiate mõningad päikesevarjud, 2 liikuvat suupistebaari ning väga palju puhkajaid. Punane rand asub saare kaguosas, veidi lõunapool Akrotirist. Bussipeatusest jõuab rannani 2 minutiga. Sealsamas on olemas ka parkla.
Valge rand
Nimetuse on rand saanud valge klibukivi tõttu, mis on Santorinil küllaltki haruldane, ning rannaga külgnevate valgest pimsskivist kaljude tõttu, mille varjus rand peitub. Asub see saare edelaosas, veidi eemal Punasest rannast. Ligipääs rannale on võimalik üksnes mere kaudu.
Kamari
Laiuse poolest üks Santorini suurimaid randu. Selle pikkus on ligi 5 km. Asub saare kaguosas. Eriti populaarne puhkajate seas, kuna on suurepäraselt organiseeritud. Teie teenistuses on lamamistoolid, päikesevarjud, kauplused, rannabaarid ja hotellid. Rannalt avaneb suurepärane vaade ning ranna kohal asub Fira arheoloogiline reserv, mille kõrguselt avaneb vaade rannale. On hinnatud Euroopa Liidu Helesinise lipuga.
Monolithos
Lai rand musta liivaga asub saare idaosas, veidi lennujaamast põhjapool. See on organiseeritud madala veega rand. Sobib eriti hästi perepuhkuseks. Turistide teenistuses on kauplused ja tavernad.
Ekso Yallos
Üsnagi rahulik rand musta klibukiviga. Asub saare idarannikul, Fira lähedal. Need, kes valivad selle ranna, saavad ujuda puhtas helesinises vees ning nautida siit avanevat kordumatut vaadet. On olemas taverna. Võimalik toarent. Randa saab kohale ka bussiga.
Amudi
Amudi – üks Santorini ilusamaid külasid. Siin on väike maaliline laht puhtaima helesinise veega. Mere kaldal asuvad kenad tavernad, õdusad kohvikud.
Vourvoulos
Kui teile meeldib privaatsus või teil on väikesed lapsed, sobib teile see rand ideaalselt. Asub see saare kaguosas, Vourvoulose küla lähedal, umbes 6 km kaugusel Firast. Väikese lahe kaldal on kaks randa.
-
9 Muses Santorini Resort- Kuurort:
- Santorini saar Perivolos
- Hotellitoad:
- 90
This luxury hotel represents a fabulous place of elegant luxury . L ocated in the volcanic landscape, it offers magnificent views over the sea, e xquisite interiors , a large selection of comfortable rooms and high quality service , sports and...
