Kreeka religioon

Ametlikuks usuks peetakse Kreekas kristlikku õigeusku. Seda tunnistab praktiliselt kogu riigi elanikkond (üle 98%).

Hellada Õigeusu Kiriku juht – Peapiiskop, kelle residents asub Ateenas. Püha Aphoni Mäe kloostririigi kirikud, samuti Kreeta ja Dodekaneeside kirikud kuuletuvad erandlikult oikumeenilisele patriarhile, kelle residents asub Konstantinoopolis (Istanbulis).

Kreeka Seaduse kohaselt on kristlik õigeusk Kreeka riiklik usk. Kõik kodanikud saavad tunnistamise vabaduse, kuigi teise religioonide propagandeerimine õigeusu tunnistajate seas on keelatud.

Riigis on esindatud ka teisi risitusu suundi. Kõige levinumaks, peale õigeusku, on katoliiklus, mida tunnistavad mõned elanikud Egeuse mere saartelt, mis kuulusid omal ajal Veneetsia vabariigile, mis avaldas tohutut mõju kohalike elanike kultuurile ja religioonile.

Peale selle leidub Kreekas protestante, Jehoova tunnistajaid, vanausulisi, nelipühalisi, evangeliste, samuti kveekereid ja mormoone, keda on arvuliselt tõeliselt vähe. Thessalonikises, suuruselt teise Kreeka linnas, on olemas kogudes nimega «Sefardi juudid» - need on mõned tuhanded inimest, kes hoiavad suure juudi kogukonna väärtusi, mis oli hävitatud holokausti ajal Teise Maailmasõjas. Moslemite vähemus Kreekas on enamjaolt türgi moslemite järelkäiad, kes elavad Rhodose saarel Thrakyas. Kõige vähemaarvulised konfessioonid Kreekas on krišnaiidid, buddistid ja samuti iidse keeka (paganliku) usu järgijad.

Paljud Kreekas peetud avalikud reformid ei mõjutanud Hellase õigeusu kirikut, mis siiamaani pole riigist eraldatud ning on üheks mõjukaimatest riigi ülikoolidest. Religioon on tihedalt põimunud kreeklaste igapäevaeluga, sisenedes igasse majja, igasse peresse- Küsimust
«kas sa oled kristlane?» peetakse tihtipeale võrdseks küsimusele «kas sa oled kreeklane?».

Ajalooliselt on välja kujunenud nii, et oma enamuses, peavad kreeklased ennast kristliku Bütsantsi järelkäiateks, mitte aga Vana-Kreeka omadeks. Just seetõttu on riigis nii palju kloostreid, kirikuid ja kabeleid – bütsantsi ajastu monumente.

Igas Kreeka peres järgitakse rangelt kirikutavasid ja uskumusi, millesse suhtutakse eriti tõsiselt. Kõige levinum teenistuse aeg on pühapäev ja muidugi ka pidulikud jumalateenistused.

Jalutades või sõites mööda kirikutest, iga usklik kreeklane teeb enesele risti. Sellised suured religioossed pidustused, nagu jõulud, epifaania ning munapühad, muutuvad Kreekas rahvaste massilisteks välipidudeks. Võib julgelt väita, et kristlikud tavad ning traditsioonid on tihedalt seotud kreeka tänapäevase ühiskonna elukorraldusega.

Et üles loetleda kõiki Kreeka pühapaike, läheb tarvis enam kui üks lehekülg, seega tuleb välja tuua ainult kristliku maailma kõige tähendusrikkamad. Nendeks on Triumfi Spyridon säilmed, kuninganna Theodora säilmed Korfu saarel; mitmed säilinud bütsantsiaegsed kirikud, mis on säilinud Kreetal, imeliste kreeta kooli freskadega; Meteoorad – oma iluga vapustavad kloostrid, mis paiknevad «maa ja taeva vahel», ning muidugi Püha Aphoni Mägi – imestamapanev kloostririik, kus toimub pidev palvetamine kogu maailma eest.
Need pole sugugi kõik Hellase õigeusu pühapaigad. Võite nendest rohkem teada saada suundudes palverändlusreisile mööda Kreekat.
Selleks pöörduge Kreeka õigeusu palverändluskeskus Solunisse, mis tagab suurepärast võimalust külastamaks kõige erilisemaid Kreeka pühapaiku, mõtlemata organiseerimisküsimustele.

Püha Athose pildid Kostas Asimidise poolt

Püha Athose pildid Kostas Asimidise poolt